seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4. Mis on vaatlusõpe See on õppimise vorm, mis esineb siis, kui ÕO14 (observational learning, social jälgida teiste käitumist. Peegelneuronid nimelt learning) ja mis rolli mängivad aktiveeruvad mõlemal korral: nii jälgides teise selles peegelneuronid? inimese tegevust kui ka siis, kui ise seda tegevust teha, seega aitavad tegevust matkida 5
pinnaga. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nt puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes on ajus kaart sellest, missugune on keha ehk keha kuju on korratud ajus. 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO14 (observational learning, social käituvad ja õpime nende näitest/eeskujust. learning) ja mis rolli mängivad Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks selles peegelneuronid? vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. 5
esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta Ajus on keha kaart. 4. Mis on vaatlusõpe ja mis Protsess, kus me vaatame, kuidas teised rolli mängivad selles käituvad ja õpime sellest kasutades teisi peegelneuronid? eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises
Mida tundlikum piirkond seda suuremalt on esindatud. Need rakud, mis keha pinnal kodeerivad kõrvutiasetsevaid piirkondi, nagu ka puudutusetundlikud rakud, nemad asuvad ka ajus kõrvuti. Mõnes mõttes võib öelda et ajus on kaart meie keha kohta 4. Mis on vaatlusõpe Protsess, kus me vaatame, kuidas teised ÕO13 (observational learning, social käituvad ja õpime sellest kasutades teisi learning) ja mis rolli mängivad eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka selles peegelneuronid? siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja
3. Milles seisneb liigutustega seotud ajupiirkondade somatotoopiline ülesehitus? Somatotoopia on rakud, mis kodeerivad keha pinnal kõrvuti olevaid piirkondi ning need asuvad ajus täpselt samamoodi kõrvuti. Ajus on kaart ning need kohad, mis on tundlikumad, need on kaardi piirkonnal suuremad ehk siis rohkem ruumi. 4. Mis on vaatlusõpe (observational learning, social learning) ja mis rolli mängivad selles peegelneuronid? Vaatlusõpe on see, kui vaadataks, kuidas teised inimesed käituvad, jäljendatakse käitumist, õpitakse nendest käitumistest. Näiteks lapsed järjendavad täiskasvanuid. Peegelneuronite vahendusel toimub vaatlusõpe. Kui toimub mingi tegevus, siis peegelneuronid aktiveeruvad ning see paneb teist inimest järjendama mingisugust tegevust. 5
ebameeldivuse ärajäämine. Käitumise sagedus väheneb - karistus – olukord, kus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus. - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine. Sotsiaalne õppimine Sotsiaalne õppimine; mudelõpe (A. Bandura) - elus kõige sagedamini esinev õppimise ilming. Omandame võime funktsioneerida ühiskonnaliikmena. Kasutatakse ka termineid vaatlusõpe, mallõpe, modelleerimine, imiteerimine, sest lapsed kopeerivad teiste, neile mudeliks olevate inimeste käitumist. Õppimine toimub sotsiaalses keskkonnas, sõltub suhetest õpilase ja mudeli vahel. Bandura defineerib – sotsiaalne õppimine on kognitiivsete, käitumuslike ja keskkonna elementide pideva vastastikuse toime resultaat. On aluseks kõikide hoiakute ja väärtuste kujunemisele. Indiviid võib omandada ka antisotsiaalseid käitumismalle. Aluseks lapse
Teoorial on sarnaseid jooni biheiviorismiga, mistõttu seda on nimetatud ka neobiheiviorismiks. Autorid ise nimetavad seda sotsiaal-biheivioristlikuks lähenemiseks, rõhutades sotsiaalse konteksti üliolulist rolli. Nad nõustuvad biheiviorismi väitega, et inimese käitumine on õpitud käitumine. Et aga väga vähesed inimesed elavad isolatsioonis, tuleb käitumise muutumistki jälgida sotsiaalsete suhete kontekstis. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine imiteerimine, vaatlusõpe, mallõpe. Lähteidee on üsna pragmaatiline: kui lapsed omandaksid sotsiaalselt aktsepteeritud käitumise vaid kinnistamise (nii positiivse kui negatiivse) kaudu, oleks see väga aeganõudev tee. Tegelikult õpitakse käitumist teiste inimeste jäljendamisega. Müügi- ja motivatsioonikonsultant Cavett Roberti võtab selle kenasti kokku nii: Kuna 95% inimestest on jäljendajad ja ainult 5% algatajad, veenab teiste käitumine inimesi rohkem kui ükski teine tõestus, mida võiksime pakkuda.
annaabi.ee 
