2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.3.2. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", 5- vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. 3 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Kerged poomid. Joon. 7.3.3. Kerge losspoom
sihtmärkidele. Samas ei ole igasugune kahju tsiviilobjektidele koheselt sõjakuritegu, sest näiteks võib tsiviilisik saada surma põhjusel, et ta oli rünnatud sõjalisele sihtmärgile liiga lähedal. Proportsionaalsus eeldab, et põhjustatavad vigastused ja kahjustused ei tohi olla ülemäärased võrreldes eeldatava otsese ja konkreetse sõjalise eelisega. Asula keskel olev vaatluspost on sõjaline sihtmärk, aga kui on teada, et selle ründamine põhjustab paratamatult kahju ka ümbritsevatele hoonetele, siis tuleb kaaluda, kas saadav sõjaline eelis õigustab sellega kaasnevat tsiviilkahju. Inimõigused kehtivad iseenesest nii rahu- kui ka sõjaajal, kuid relvakonfliktis tuleb esmalt lähtuda humanitaarõigusest. Kui inimõigused ütlevad ühte, kuid humanitaarõigus teist, siis tuleb lähtuda viimasest.
signaalide püüdur- üksus Vastase raadio- signaalide maha- surumise üksus Sõjateatri elektronluure üksus 18 Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma Neutraalne Vastane Lahingutoetus Keemiakaitse (ABC) üksus ABC üksus (keemia) ABC luure üksus (bioloogiline Luure) ABC üksus (aatom) ABC degasatsiooni üksus ABC keemilise suitsukatte üksus ABC soomustatud keemialuure üksus (ratastel) ABC vaatluspost Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma Neutraalne Vastane Lahingutoetus Teenistustoetus üksus Varustusüksus Hooldusüksus Meditsiiniüksus Meditsiinilise abi andmise üksus (hospidal) Transpordiüksus Maavägede taktikalised tingmärgid Kirjeldus Teadmata Oma Neutraalne Vastane Lahingutoetus Varustus ja tagala- üksused Sõjaväepolitsei Varustusüksus varustusklass I (toiduained)
●● liigu otse objektile; ●● kasuta binoklit. Objektist koostada luureandmete põhjal skeem ●● gruppide skeemid ühildatakse Ü-punktis; ●● info üleandmine järgmisele jaole või grupile (vahetuse korral); Peale luure läbiviimist tuleb edastada info ja jätkata oma tegevust: ●● Vahetused ja täpsustused läbi Ü-punkti ●● Ü-punktis toimub tegevus kogunemiskohale analoogselt, määratud ajal. Kui objektist on kõik andmed olemas, jäetakse objektile vaatluspost, et võimalikke muutusi saaks koheselt arvesse võtta objekti hävitamise ja häi- rimise planeerimisel. Objektiluures on kasutusel 3 peamist moodust objekti luuramiseks ning vajamineva informatsiooni hankimiseks: 118 1. Lihtmeetod: (joonis 7.8): ●● objekti vaadeldakse ühest suunast; ●● katjad julgestavad luurajate seljatagust; ●● kasutatakse juhul, kui luureks on vähe aega ja objekti ei saa teistelt suundadelt vaadelda.
mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A- mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas. Eriti raskete lastide tõstmisel seatakse mastidele toeks lisa-otsi forduune ja taake. Mastid. a) harilik mast, b) mast saalingu ja põiktoega, c) portaalmast, d) kahejalgne A-mast. 1- antenn, 2- ülemine raa, 3- prozektoriraa, 4- vaatluspost "varese pesa", vandid, 6- teng, 7- saaling, 8- ventilatsioonitorud (deflektorid), 9- põiktala (kraspits), portaalmasti poolmast. Kogu metallist (või puust) detailide kompleksi, mis kuulub mastide juurde nimetatakse peeledeks või rangoudiks. Terasotsi, mis maste toetades nende külge liikumatult kinnitatakse kutsutakse seisvaks taglaseks. Kogu lastipoomide ja kraanadega seotud otste kompleksi (taglast) nimetatakse jooksvaks taglaseks. 35
annaabi.ee 
