1 – peatükk. Induktivism: teadus kui kogemuslikest faktidest tuletatud teadmised 1.Teadus on tõestatud teadmine. Teaduslikud teooriad tuletatakse rangelt faktidest, mida saadakse teada vaatluse/eksperimendi teel. Teadus on objektiivne, mida saab usaldada, sest nad on objektiivselt tõestatud teadmised. Rahvapärane arusaam teadusest hakkas levima 17. sajand Galilei ja Netwtoniga (23-24). 2.Naiivinduktivisti arvates algab teadus vaatlusest (25-29). Saadud vaatlusotsustused kujundavad pinna, millelt saab hakata tuletama teaduslikke teadmisi moodustavaid seadusi ja teooriaid. Iga vaatleja saab siin ise kontrollida otsustuste tõesust. Need otsustused on üksikotsustused, mis viitavad kindlale juhtumile-olukorrale teatud ajal kindlas kohas. Kõik vaatlused on üksikotsustused. Veel on olemas üldised otsustused, mis väidavad midagi universumi mingi aspekti omaduste või käitumise kohta. Erinevalt üksikotsustusele viitavad üldised
leivategu kõnealuses Prantsusmaa külas". Seda hüpoteesi saab veel vähem testida kui eelmist. Vastuvõetav viis alghüpoteesi modifitseerimiseks oleks järgmine: "Leib toidab alati, välja arvatud teatud liiki seenega nakatatud nisust tehtud leib". Liik tuleks samuti nimetada. See modifikatsioon pole ad hoc, sest seda saab uudselt testida. Falsifikatsionistid võtavad teooriaid vastu kui ajutisi ja tagasilükkamisse suhtuvad kui lõplikkusse. Falsifitseerimine toimub vaatluste alusel, vaatlusotsustused võivad olla ekslikud. Seega ei ole falsifikatsioonid kunagi lõplikud. Karl Popper eristas üldiselt tuntud vaatlusotsustusi üksikvaatleja isiklikest tajukogemusest. Esimesi saab, kui need on selgelt sõnastatud, kontrollida. Üksikvaatlejal võib olla vaatlemisel mingisugune motivatsioon, mis muudab ta vaatlusotsustust. Popperi järgi tuleb vaatlusotsustusi, mida ta nimetab "baasotsustusteks", testida ja osad, mis testides läbi kukuvad, tuleb kõrvale heita
lõpmatusse ja seega on võimatu neid kõiki ära kontrollida. 6. Miks peab Popper pragmatismi ja instrumentalismi nö pessimismi liikideks? 7. Milles pessimistid, sh pragmatism eksivad? 8. Milline on Popperi lahendus? 9. Mis on vaatluse teooriast koormatus ja kas see sobitub Popperi skeemi? 10. Induktivismi ja empirismi väljavaated pärast Popperi kriitikat. See on parim olemasolev meetod pole paremat alternatiivi. Teatud kontekstis suure tõenäosusega vaatlusotsustused siiski toimivad. Suund on tõele suunatud liigume siiski õiges suunas.
Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud nendest asjadest rääkima. Neid on võimalik ka selles osas vahel lihtsasti ümberveenda. On inimesi, kes pi- mesi usuvad või kes kohe üldse ei usu. Need inimesed ei usu isegi siis, kui nad peaksid oma
Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Uskumuse tase on inimestel väga varieeruv. On inimesi, kes usuvad nende olemaolusse, kuid on 44 neidki, kes ei usu. On inimesi, kes küll ei usu paranähtuste olemaolusse, kuid on avatud nendest asjadest rääkima. Neid on võimalik ka selles osas vahel lihtsasti ümberveenda. On inimesi, kes pi- mesi usuvad või kes kohe üldse ei usu
Sellest ühest ainsast vaatlusest sai selgeks see, et kui ohtlikud on aatomipommid inimestele ja keskkonnale. Kuid neid vaatlusi ei tohiks olla väga palju arusaamiseks, et need külvavad ainult õudu ja hävingut. Seda võib kirjeldada induktsiooniprintsiibi tõenäosus. Kuid tõendused põhinevad siiski lõplikel ( mitte lõpututel ) vaatlustel. See aga ei näita seda ühte lõplikku vaatlusotsust. Kuid nüüd arvatakse, et vaatlused sõltuvad teooria olemasolust. Vaatlusotsustused peavad olema vastava teooria keeles. Nende täpsus sõltub just vastava teooria täpsusest. Tänapäeva teadusliku maailmapildi kõrval eksisteerivad ka veel sellised nähtused, mis jäävad teaduse piiridest väljapoole. Tegemist on inimeste subjektiivsete kogemustega, mis ei ole objektiivselt tuvastatavad. Teadus ei ole võimeline uurima neid nähtusi objektiivselt ja ei oska anda neile ka mingeid ratsionaalseid seletusi. Need nö. paranormaalsed nähtused on maailmas
annaabi.ee 
