klass, Eesti elanikud, Euroopa Liidu riigid. Väljavõtukogum, valim- osa üldkogumi elementidest või osa andmeid. Moodustatakse valikueeskirja alusel, valimimaht- mõõdetavate objektide arv. Statistiline kogum- objektid, mida lähemalt uuritakse. Kõikne ehk lausvaatlus- hõlmab objektiks oleva kogumi kõik üksikliikmed. (nt rahvaloendus). Mittekõikne ehk osavaatlus ehk valimvaatlus- hõlmab osa objektiks olevast kogumist. Mittekõikne vaatlus, mis hõlmab suhteliselt väikse osa vaatlusobjektist, kusjuures sellest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, tuginedes tõenäosusteoreetilistele arvutustele. Statistiline representatiivsus (esinduslikkus)- eeldab väljavõtukogumi koostise vastavust üldkogumi koostisele. (eeldused: kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus, üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis, valimi liikmete piisav arv).
allikate (aruandlus, arhiividokumendid, andmebaasid) uurimist. Statistilise andmestiku kogumisel on kaks võimalust: mõõta kõiki üldkogumi objekte (kõikne statistika) või ainult teatavat osa nendest. Liigitus vaatlusobjekti hõlmamise ulatuse järgi. 1. Monograafilise vaatluse korral jälgitakse ainult ühte elementi ja tehakse selle alusel järeldus kogu kogumi kohta. 2. Võrdlev- monograafilise vaatluse puhul võetakse vaatlusobjektist (grupist) välja kaks erinevat, enamasti kaks äärmist elementi (parim ja halvim firma). 3. Põhimassi vaatlusega hõlmatakse peamine osa vaatlusobjektist, kõrvalise tähtsusega osa jäetakse välja (turu-uuringud). 18 Näiteks, kui kollektiivis on mõned liikmed teistega võrreldes väga erinevad oma võimetelt, võivad nad vaatlustulemusi äärmuslikult mõjutada ja nad jäetakse tavaliselt vaatlustest välja. 4
Et Iga hüpot. On vaja kontrollida. kunstlikus tingimustes. Tulemus panekud ja kogemused, millele teadustöö oleks tulemuslik, on Nt. Palga tõustes toidu osakaal sõltub vaatluse tingimustest, toetudes teeme järeldusi-võivad vaja finantse. korvis suureneb-Maslow mõõtmise täiuslikkusest ja osutuda petlikeks c)küsime nõu 8. Teadus ja ühisk. Mood. hierarhia. vaatlusobjektist. Faktid fiksee- autoriteedilt-võib eksida d) terviku. Teadus on kui ühisk. 12. Maailma tunnetus ritakse, klassifitseeritakse, teeme uurimuse. tööriist, mille abil lahend. kaemuslik-meeleorganitega kõrvutatakse ning lõpuks 2. Uurimuse vajadus- järg.ül.d a)rahuld.ühisk.vajadusi vahetult vastuv. Info, mis oletuste hüpoteeside kontroll. probl.lahend
16. Vaatluse olemus, vaatluse käigus toimuvad tegevused; vaatluse liigitus sageduse, vaatlusobjekti hõlmamise järgi; vaatluste liigitus andmete hankimise protseduuri järgi; vaatluse teaduslikkuse tagamise nõuded. Vaatluseks nim. uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise ja registreerimise süsteemi. Vaatlus võib toimuda loomulikes või kunstlikes tingimustes. Tulemus sõltub vaatluse tingimustest, mõõtmise täiuslikkusest ja vaatlusobjektist. Vaatluse käigus toimub faktide ülestähendamine, fikseerimine; faktid klassifitseeritakse teatud tunnuste järgi; saadud faktid kõrvutatakse juba tuntud faktidega; lõpuks viiakse läbi oletuste, hüpoteeside kontroll. Vaatluse liigitus sageduse järgi: 1) pidevvaatlused (seire, monitooring) uuritavad sündmused registreeritakse kas toimumise hetkel või lakkamatult kindla ajavahemiku vältel
kogeda erinevalt Vaatluse eesmärk Inimeste tegevuse tundmaõppimine loomulikus elu-, töö- või vabaajaveetmise keskkonnas Inimestevaheliste interaktsioonide tundmaõppimine – kuidas inimesed omavahel suhtlevad 16 Tähenduste taasloomise protsessi tundmaõppimine – kuidas inimesed olemasolevaid tähendusi kasutavad, tõlgendavad, taasloovad igapäevastes interaktsioonides Sügavate ja komplekssete teadmiste genereerimine vaatlusobjektist Tihe kirjeldus, mis sisaldab vaatleja seletust ja tõlgendust Uurija aktiivsus andmete genereerimisel ja refleksiivsus Vaatlus on reeglina üks mitmetest andmeloomise meetoditest, mida kasutatakse integreeritult teistega nt intervjuu või dokumentide kogumisega Eetilised aspektid – eetilisem on uurija isiklik osalemine Terminoloogia! Kvalitatiivse vaatluse (aga ka teiste kval. meetodite) ajal andmeid ei koguta, vaid genereeritakse või produtseeritakse või luuakse (Mason 2001)
suurest vapustusest, mida kaks hinge seda sädet vahetades teineteisele annavad. Silmameiki kasutatakse silmakuju muutmiseks ja silmavalgete rõhutamiseks, et need paistaksid suurematena. Silmade flirtimispotsetsiaali suurendavad tumedaks värvitud ripsmed ning laugude värvimine võib suurendada pupillide näilist sügavust ja värvi. Michael Argyle, üks selle valdkonna asjatundjaid, on osutanud, et mida suuremad on pupillid, seda rohkem oleme huvitatud vaatlusobjektist ning see on ka seksuaalse huvi ja erutuse otsene indikaator. Tema uurimus kinnitab Hessi eksperimente 1970. aastate algusest, mis näitasid, et kui naiste pupillid on laienenud, peavad mehed nende fotosid palju seksapiilsemaks. Sama kogevad ka naised. 4.3.3 Keha uurimine Naised ja mehed uurivad üksteise keha erinevalt. Flirtivad naised on mehe üldpilti uurides märksa kavalamad. Meil on võime avastada ka kõige põgusam pilk, mis meid uurib. Kõige rohkem
annaabi.ee 
