1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11. 1 luumen on 1 cd valgustugevusega punkt valgusallika poolt 1 sr suurusesse ruuminurka kiiratud valgusenergia. 12. Ruuminurgaks nim. koonilise pinnaga piiratud pinna osa. Tähis . Ühik [1sr] 13
3.2 Vaatluskohad Parema ülevaate saamiseks määratletud piirkonnast on loodud vaatluskohtade võrgustik. Vaatluskohti on kokku 21 ning need asuvad eri kohtades määratud ala sees. Töös on üritatud katta vaatluskohtadega kogu vaatlusalune piirkond. Olulisemad ning tähtsamad vaatluskohad asuvad siiski südalinnas, kus maamärke on tunduvalt rohkem ning need on ka visuaalses kontekstis olulisemad kui südalinnast eemal asuvad maamärgid. Seega võib välja tuua, et 21-st valitud vaatluskohast tähtsamat rolli etendavad 11. Need vaatluskohad asuvad just kohtades, kus liigub rohkem inimesi ning kuhu inimene tõenäoliselt Tartut külastades satub. 10 Vaatluskoht 1 1. Vaade linnale
Amplituud korrutatakse logaritm 10-ga, mille tõttu näiteks 4.0 magnituudi suurune maavärin on 3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam (ja eraldab 31,6 korda rohkem energiat). Lisaks arvestatakse ka seismograafi kaugust maavärina epitsentrist, mis määratakse kindlaks teiste vaatlusjaamadega koostöös.Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks seismograafil on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Tema ideeks oli vältida negatiivseid väärtusi, kuid siiski on tänapäevased seismograafid võimelised määrama kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. Tugevaim mõõdetud maavärin oli 1960. aasta Valdivia maavärin Tsiilis, mis oli 9.5 magnituudiline. Richteri skaalal pole ülemist ega alumist piiri.Põhimõtteline erinevus Mercalli skaalast on tõsiasi, et kuigi Richteri skaala väljendab maavärina võimsust, ei saa
3.0 magnituudilisest 10 korda võimsam. Lisaks arvestatakse ka sesmograafi kaugust maavärina epitsnetrist, mis määratakse kindlaks teise vaatlusjaamadega koostöös."(http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli %20skaala%20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart) C. Richter valis 0 magnituudi vääriliseks sellise maavärina, mille amplituudiks on üks mikromeeter ja mis asub vaatluskohast 100 kilomeetri kaugusel. Ta püüdis vältida negatiivseid väärtusi, aga tänapäeval on seismograafid võimelised määrama ka negatiivseid väärtusi, kuni -3.0 magnituudiga maavärinaid. 2. Teiseks skaalaks on aga intensiivsus skaala annab pallides hinnangu maavärina visuaalsele tagajärjele. Kuulsaim skaala on Mercalli skaala. 1902. aastal Itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-pallinne skaala, aitab hinnata katastroofi visuaalseid kahjustusi
summeeritakse 6) Tsentraalne väli ? Tsentraalseks nim välja kus vektorite pikenduse lõikuvad ühes punkti nn tsentraalpunktis. Tsentraalsetest väljadest võib näitena tuua elektrivälja punktlaengu ümber , gravitatsiooniväli punktmassi (ainepunkti) ümber. Ka homogeenne väli võib olla tsentraalne. Sellisel juhul asub tsenter lõpmata kaugel vaatluskohast. 7) Gradiendi arvutamisel skalaarsest suurustest määrab ära .. ??? Mingist skalaarsest suurusest gradienti leidmine annab suuna,milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradienti kui vektori suund. Gradienti suurus, selle arvuline väärtus näitab kasvukiiruse arvväärtust skalaarse suuruse muutust pikkusühikul,mis on võetud kõige kiirema kasvu suunas. Gradienti komponendid näitavad siis kasvukiiruse vastava telje suunas. 8) Ühtlane ringliikumine
seletusi ja tõlgendusi – analüüsi esimesed sammud. NB! Päevikus peab olema selgelt eristatav vaatlemismaterjal vaatleja arvamustest, hinnangutest ja tõlgendustest. Ülesanne: Minivaatlus Kasuta esimesel seminaril sõnastatud uurimisteema Leia vaatluskoht Määratle oma roll vaatlejana (passiivne osalus, aktiivne vaatlus või vastupidi) Täida vaatluspäeviku Vaatluse aeg miinimum 30 min. kuni 1 tund Võimalusel tee mõned fotod vaatluskohast Pildistamisel jälgi, et inimesed fotol ei oleks identifitseeritavad (pildista ruum ilma inimesteta või inimesi selja tagant) Vaatluspäevik (3 lk) Füüsilise keskkonna kirjeldus Inimesed ja nende välised iseloomustused Inimeste tegevuse kirjeldus Tõlgendused (tähenduste otsimine, omistamine): Mida selline füüsiline keskkond taotleb? Mis on selle sotsiaalne tähendus? Kuidas füüsiline keskkond suunab inimeste käitumist, suhtlemist? Põhjenda oma tõlgendusi:
Bipolaarkoordinaatide ehk kahe kolmanda punkti suund ja kaugus või poolusega koordinaatide süsteemi mõlemad parameetrid kas põhjasuuna rakendatakse kõige sagedamini liht- või vaatluspunkte ühendava sirge (baa- vaatluspunktidest sihtmärke vaadel- si) suhtes. Magnetiline asimuut ja direktsiooninurk Topokaardilt võime leida kolm põh- jasuunda: 1) geograafiline ehk tõeline põhja- suund on suund vaatluskohast või mingit kaardipunkti läbiv meridiaani põhjasuund põhjapooluseni; 2) kilomeetrivõrgu põhjasuund on telgmeridiaani põhjasuunaga paral- leelne nurk ehk tasapinnaliste koor- dinaatide süsteemi põhjasuunaline telg; 3) magnetiline põhjasuund on kom- passi või bussooli magnetnõela N-otsaga määratav geomagnetvälja horisontaalvektori põhjasuund, mis üldjuhul ei lange kokku geograafilise põhjasuunaga. Joonis 8.9. Suunaparand 132
annaabi.ee 
