Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus. 5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis? Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt. Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole. Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised, mõistetavad ning hästi argumenteeritud. Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi, vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja oskavad sel teemal väga hästi kaasa rääkida.
Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. 10.1. Lugejale antakse teada, et tegemist on kettkirjaga, mis jõudis temani kellegi vahendusel. 10.2. Lugejale tehakse korraldus kettkirja ettenähtud viisil levitada, kusjuures levitamine võib toimuda ka mingi kindla eesmärgi nimel (nt
Oma keskkond, mis elab kaasa konkreetsele sportlasele, meeskonnale või spordialale. Omavad enda põhikirju, eetikat, liikmeskonda, ajalugu, atribuutikat jne): - Fännid - Juhuharrastajad - Võistluspublik - Nn tugitoolisportlased 9.3. Spordivõhikud (kõige laiem folkloorikandjate rühm, spordiga seonduv arusaam tekib kellegi v millegi vahendusel. Vaatlevat sporti must-valgelt, omavad emotsionaalset tausta, nt skandaalid, kuulujutud jne) 10. Too esile kettkirjale kui folkloorizanrile iseloomulikud vormitunnused. 10.1. Lugejale antakse teada, et tegemist on kettkirjaga, mis jõudis temani kellegi vahendusel. 10.2. Lugejale tehakse korraldus kettkirja ettenähtud viisil levitada, kusjuures levitamine võib toimuda ka mingi kindla eesmärgi nimel (nt
midagi muud taolist. 76 Kui umbes 30 sekundi jooksul ei ole suutnud vastase paiknemist kindlaks teha, siis tuleb tegutseda järgnevalt: Tuli ja vaatlus – käsi kahel jao laskuril (mitte kuulipilduritel) avada tuli (2−3 padrunit) vastase oletatava asukoha suunas. Ülejäänud allüksus jälgib sa- mal ajal eesolevat ala ning teeb kindlaks vastase paiknemise, kui viimane reageerib meie provotseeritud tulele. Vaatlevat meeskonda tuleb liigutada vaatlemiseks parematele positsioonidele. Kui ka sedasi ei saavutata soovi- tud tulemust, siis minna üle liikumisele. Liikumine – allüksuse liigutamine vastase oletatavas suunas. Näiteks, la- hingupaar liigub, ülejäänud jagu jälgib, juhuks kui vastane peaks reagee- rima meie liikumisele. Kui ei, kordab jaoülem tegevust teise lahingupaari liigutamisega. Kui ikka vastasest jälgi ei ole, peab jaoülem otsustama, kui-
tikust klasside külastamist (harvadel vabadel tundidel), et näha, kuidas õpilased teistes • Kui õpetaja jalutab mööda klassiruumist, kus kolleeg on selgelt hädas, siis selle asemel, ainetes/olukordades käituvad. See võib sisaldada isegi mõningast valikulist ühisõpetamist, et läbi akna hinnangut andva pilguga vahtima jääda või (veelgi halvem) sisse kõndida ja vaatlevat tagasisidet ja mentorlust (alates lk 237). klass vaikima karjuda, koputab tuge pakkuv kolleeg, siseneb ja kõnnib õpetaja juurde ning ütleb vaikselt – näiteks – „Vabandust, õpetaja Smith (...), ma mõtlesin, et kas ma võiksin • Korraldage kolleegide töörühmaga paar nädalat pärast kava taaskehtestamisfaasi algust