perekonda. Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Enamikes linnades kehtis ka tsunftisundus, mille kohaselt ei tohtinud ilma kindlasse tsunfti kuulumata ühe või teise käsitööga tegeleda. Tsunftikorraldus oli keskaegses linnas väga tähtsal kohal. Tsunfti kuulunud käsitöölased tagasid toodete kvaliteetsuse ja ametisaladuste hoidmise, mis tagas traditsioonide kestvuse. Tsunftikorralduse heaks vaatepunktiks võib pidada selle, et meister, kes oli saavutanud oma taseme ja karjääri elas küllaltki kindlustatud ja rahulikku elu. Tsunftikorralduse halvaks vaatepunktiks võib lugeda aga seda, et karjääri reldelile tõus oli väga raske ja vaevarikas. Lõppkokkkuvõttes võib öelda, et tsunftikorraldus tagas keskaegses linnas majandusliku stabiilsuse ja tootlikuse, mis oli väga vajalik toime tulekuks ja eluks keskaegses linnas.
kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud objektist minna, seda rohkem ta värvid muutuvad, enamasti sinakaks, ning vormi siluett hägustub. Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid. Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks on koht mis on kõige paremini vaadeldav. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne. Esitletava pildi viimistlemiseks on raamistus, ehk lihtsalt kunsti mõistes raam, mis määrab ära, millist ala näidata tahetakse. Siiski ei ole see kohustuslik, kuna osad vaated on juba niigi silmapaistvad. Kuid mitte alati ei piisa siiski ainult raamistusest,
valge muutub üsna vähe, must tooni ei muuda, muutub vaid häguseks. 2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne. Fookuse asukohaks valitakse vaatekohast lähtuvalt perspektiivi näiv koondumispunkt.
Puskini-eelsele vene luulele 18 oli iseloomulik kõigi tekstis väljendatud subjektsete-objektsete suhete koondumine ühte fikseeritud fookusesse. 18 sajandi kunstis, mida traditsiooniliselt määratletakse klassitsismina, kandus see ühtne fookus autori isiksusest väljapoole ja ühtis tõe mõistega, mille nimel rääkiski kunstiline tekst. Kunstiliseks vaatepunktiks kujunes kujutatava suhe maailmaga. Nende suhete fikseeritus ja ühetähenduslikkus, nende radiaalne ühtekoondumine vastas kujutelmadele, et tõde on igavene, absoluutne ja muutumatu. Niisugune ainus ja muutumatu tõde oli ühtaegu hierarhiline, mis erinevatele teadvustele avanes eri määral. Sellele vastas kunstiliste vaatepunktide hierarhia kui zanriseaduste nurgakivi. Lõpuks ei saa jätta peatumata vaatepunkti
Jutustaja küsib lugejalt: ,,Äkki saab sinustki luuletaja?" või: ,,Kas sinul on juba oma lendav õunapuu?". Võib-olla tingib selle võtte kahtlus, et noor lugeja ei saa muidu loo mõttest aru ning seda tuleb igaks juhuks üle korrata. Enamasti nähakse lugude sündmusi läbi lapsesilmade, mis vahendab lugejale lapse vaatepunkti. Lugudes ,,Säde", ,,Unistav Marko ja tema kutsumus" ja ,,Lendav õunapuu" muutub vaatepunkt lapse omast täiskasvanu vaatepunktiks. Lugude lõpus olev ettenägev kokkuvõte antakse täiskasvanuks saanud peategelase seisukohast. Nendes teeb täiskasvanu järeldusi, mida ta sündmuste toimumise ajal lapsena veel teha ei suutnud. Lapselikult esitatud vaatepunkt võib lugejale vahendada täiskasvanute maailma väärtushinnanguid. Näiteks ,,Kapiukse kollide" seerias esindab lapsele omistatud vaatepunkt täiskasvanute soovi, et lapsed asju korras hoiaksid. Jutustusega ,,Vaikuse
annaabi.ee 
