Kaur Kender Pangapettus. Kaur Kenderi 225 leheküljeline romaan `'Pangapettus,, on kõige kaasaegsem romaan,mis pangapettustest ja muust sellega seonduvast jutustab. Tegelased on erinevate karakteritega ja erinevate vaatepunktidega. Välja on toodud tegelaste head ja halvad omadused ning kirjeldatud, mis meeldib ja mis mitte. Indrek Teine lv. on Hatza Panga juht. Tal on ropult raha, ta võiks viiesajakrooniseid rahva sekka loopida, kui ta seda tahaks. Lugeja vajub mõttesse; Kenderi tegelased on liiga eredad ja räägivad liiga olulist juttu, et neid niisama vaimusilmast välja lasta. Pangapettus" on väga sisutihe ja kogu tegevus toimub vägagi hoogsalt. Muidugi mõista toimub
kultuuridevahelist kontakti, on abiks, kui oskame küsida, mis siin ikkagi toimub. Vastasel juhul on oht, et pinged võimenduvad. Suhtlustõkked põhjustavad enamasti möödarääkimist ja mittemõistmist. Samas on hea meeles pidada, et üksteisega nõustumata jäämine ei ole tingimata möödarääkimine, vaid inimesed võivad teadlikult jääda eriarvamusele (Jedomskihh jt. 2004). Kultuuridevaheline õppimine avab võimaluse samastuda teiste inimeste vaatepunktidega, kogeda, mis tunne on olla teineteise nahas, ilma et teeseldaks teiste elu elamist. See annab võimaluse kogeda ja õppida solidaarsust, usku koostöö jõudu. Läbi selle saame võimaluse avastada iseenda tegutsemisvõimet. Kultuuridevaheline õppimine on kogemus, mis hõlmab endas väga intensiivselt kõiki õppimise, teadmiste, emotsioonide ja käitumise vorme ja tasandeid. See kutsub esile tundeid, mida me teadsime või saame teada (Kultuuridevaheline õppimine 2000).
kasutab arhiivimaterjale; 6) suulise ajaloo uurija (kes on reeglina ajaloolane), olles uuritava teksti üks loojaid, saab kohe intervjueerimise käigus kontrollida oma tõlgenduse põhjendatust / kehtivust. Pärimusliku ajaloo uurijal seda võimalust ei ole. Pärimusliku ajaloo uurija enesekontroll (tema tõlgenduse tõenäosuslik õigsus) luuakse analüüsitava loo vaatepunkti leidmisega, selle kõrvutamisega teiste vaatepunktidega ning erinevaid vaatepunkte põhjustava konteksti leidmisega. Seega pärimusliku ajaloo uurimine eeldab erinevate vaatepunktide kõrvutamist ja üldisema ajaloolise konteksti loomist, mis omakorda eeldab erinevat tüüpi allikate kompleksset kasutamist. 11. Rahvajutuliigid, sõltuvalt jutu ja tegelikkuse omavahelistest suhetest Rahvajuttude liigituse alus: 1. aspekt: teabekeskse funktsiooniga ja esteetilise funktsiooniga(jutustusele suunatud lood) 2
et grupi liikmed omavad suuri teadmisi, siis on tõenäoline, et ta allub nende vaadetele); Indiviidi ja grupivahelistest suhetest (kui indiviid tunneb grupi liikmeid (omataoliste grupp), siis alluvuse tõenäosus suureneb). Meeskonnatöö eeliseid ja puudusi · Meeskonnatöö eelis: üksikisikud tahavad end tunda sotsiaalse grupi liikmena, sest see mõjub indiviidile motiveerivalt. · Meeskonnatöö potentsiaalne puudus: indiviidid võivad tunda survet grupi vaatepunktidega liitumiseks. Meeskonna liikmena töötamisel on mitmeid eeliseid: · Indiviidid saavad jagada oma ressursse (nt teadmisi, tööriistu jne). · Nad saavad arutada probleeme ja jõuda ühiste lahendusteni. · Nad saavad üksteise tööd kontrollida (kas ametlikult või mitteametlikult). · Meeskondi võib julgustada endale ülesandeid võtma. · See annab meeskonnale suurema vastutuse tööülesannete üle - rohkem kui jättes otsustamise teistele.
Näidendid idamaistel teemadel. Süzee nagu rüütliromaanides. Aleksander Kurtna tõlkis teoseid. Lõbusad palad, milles ei puudu filosoofiline iva. ,,Salamanca koobas``, ,,Imeteater`` sama motiiv kui ,,Keisri uued rõivad``. Cervantest paelus metakirjandus (romaan romaanis, teater romaanis jne.) jutustav proosa oli kõige olulisem, lisaks lühiproosa, lope de vega oli pigem rohkem lüürik lisaks näitekirjanikule. ,,Novelas ejemplares`` näitlikud jutustused. Cervantes mängib vaatepunktidega, läheb ühel võttelt üle teisele. Don Quijote romaan, mis kirjeldab teist romaani. 1585. pastoraalromaan ,,Galatea``ulatuslik luuletus kirjanduse teemal, ,,Persilesa Segismundo``. ,,Viaje del Parnaso``. 1605. ilmub ,,Don Quijote`` I osa. 1614 ilmus vale Don Quijote. Rüütliromaanide paroodia. Nähtamatu Dulcinea de Toboso paneb kogu teose liikuma. Dulcinea ei esine teoses. Uudne võte. Müütilise, ajaloolise ja reaalse ühendamine. Autor kasutab vahendavaid jutustajaid
Et esitada kinotekst kangelase vaatepunkti realisatsioonina, on tarvis tema subjektiivsest ruumilisest vaatekohast filmitud kaadrid anda vaheldumisi (monteerida) kaadritega, mis fikseerivad kangelast väljastpoolt, vaatajate ruumilisest vaatepunktist (,,mitte kellegi" vaatepunktist) või teiste tegelaste vaatepunktist. Vaatepunkti küsimus lülitab teksti dünaamilise elemendi: iga tekstis esinev vaatepunkt pretendeerib tõesusele ja püüab end kinnitada võitluses vastandlike vaatepunktidega. Kuid viinud selle võitluse hävitava võiduni vastandsüsteemi üle, likvideerib vaatepunkti enese kui kunstiliselt väärtusliku. Romantismi hääbudes suri välja ka poleemika romantismiga. Seetõttu vaatepunkt oma võitluses vastandlike süsteemidega mitte ainult ei hävita neid, vaid ka taaselustab, aktiviseerib neid. Nõnda tekkis see keerukas ,,mitmehäälne", polüfooniline vaatepunktide struktuur, mis on kaasaegse kunstilise jutustamise vundamendiks.
annaabi.ee 
