-Tihti on isiku jaoks lihtsam kuulata ja arvesse võtta teise seisukohta kui see isik teab,et teine kuulab ja võtab arvesse tema seisukohta. -See aitab inimestel märkida ühisarusaami nii et lahkarvamusi on selgitatud oma vaatenurgast ja on pigem vähendatud kui suurendatud. -Kui me täpselt mõistame teise inimese vaateid, võime olla tõhusamad aidates inimesel näha vigu tema vaatenurgas. -Kui me kuulame nii,et täpselt aru saame , võime samuti olla tõhusamad avastamaks vigu oma enda vaatenurkades. Kuulamise vihjed -Tavaliselt on tähtis ümber sõnastada ja kasutada oma oma sõnu andes tagasisidet sellest, kuidas sa sõnumist aru saad. Sõna-sõnalt tagasisideme andmine on ärritav ja ei jäta veenvat muljet sõnumi õigesti mõistmisest. Sõltuvalt oma arusaamadele, sa võid tagasi peegeldada teisele inimesele: 1.Faktide selgitusi 2. Mõtteid ja uskumusi 3. Tundeid ja emotsioone 4. Tahtmisi, vajadusi või motivatsioone 5. Lootusi ja ootusi
Esiteks on nad kvalitatiivsete uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi ja fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid rutiinseid tegevusi ja reaalsuse sotsiallset konstrueerimist. Kolmandat teoreerilist pidepunkti nähakse aga strukturalistlikes ja psühhoanalüütilistes vaatenurkades, kus püütakse välja tuua argiteadvuse eest peidetud süvastruktuure. (Laherand 2008: 29) 2.2 Kvalitatiivsete uuringute kriitika Kvalitatiivsete uuringute aadressil tehtud kriitikast on andnud ülevaate Silverman (2009: 9-11). Tema sõnul käsitletakse sotsiaalteaduste metodoloogia õpikutes, kus domineerivad kvantitatiivse meetodite põhimõtted, kvalitatiivseid uuringuid sageli kaunis tähtsusetu uurimissuunana, mida tasub kaaluda vaid uuringu varases
Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid teoreetilisi teadmisi mõne konkreetse konflikti ja miks mitte, ka inimkäitumise suhtes. Konfliktidiagnostika keskse teema moodustavad hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse selleks, et teha selgeks, kuidas vastavat konflikti oleks kõige otstarbekam lahendada. Kuna konfliktidiagnostika näol on tegemist väga mitmekesise valdkonnaga, võib öelda, et kindel süsteem, mida kõik järgiksid puudub
Väljast sõltuvaid õpilasi iseloomustab passiivsus õppimisel, pealtvaataja mentaliteet. Võtavad omaks teiste inimeste positsioonid. 6) Töö erineva kognitiivse stiiliga õpilastega. Õpetamise kohandamine õpilaste diferenteerimisviisile võib olla vastunäidistatud: • Mõnikord võib erinevus õpilaste ja õpetajate tunnetusviisis õppimist pigem ergutada kui takistada. • Mitmekülgsus toob selgemalt esile erinevused vaatenurkades ja elavdab seeläbi klassis toimuvat. • Väljast sõltumatud õpetajad tulevad üldjuhul paremini toime õpeilaste informeerimisega õpitulemustest. 7) Õpistiilide mõiste ja selle rakendatavus koolis. Kas õpistiil kui tunnetuslik eripära või subjektiivne õpieelistus? Õpistiil – viis, kuidas inimesed õpivad ja uurivad nähtusi teadasaamise eesmärgil. Ühtset arusaama õppimisstiilide eristamiseks pole. Kõige sagedamini eristatakse sügavat ja pinnapealset õppimist.
eesmärkidest, kuid see-eest jätkus tal ebaõnne valida eesmärgile jõudmiseks vale tee. Ta oli rahvuslik partei, kuid kahjuks mitte küllaldaselt sotsiaalne, et tõepoolest võita masse. Tema 62 antisemitism puhkas see-eest õigel arusaamal rassiprobleemist, tema anti-semiitlik agitatsioon ei baseerunud usulistel ettekujutustel. Samal ajal oli tema võitlus katoliikluse vastu kõikides vaatenurkades ja eriti taktikalistes vale. Kristlik-sotsiaalne liikumine ei omanud selget arusaamist Saksa taassünni eesmärkidest, kuid see- eest leidis õnnelikult vajaliku tee kui partei. See partei mõistis sotsiaalsete küsimuste tähtsust, kuid eksis oma võitluse pidamise vahendis juutluse vastu ega omanud väikseimadki arusaama sellest, et millist tõelist jõudu kujutab endast rahvuslik idee. Kui kristlik-sotsiaalne partei oleks peale oma õige vaate laiade rahvamasside tähtsusele omanud
annaabi.ee 
