Ta nõudis seal akadeemilist ettevalmistust. Matisse arvas, et kunsti põhimeeleolu peab olema rahulik rõõm, et väsinud inimene suudaks seda vaadates lõõgastuda. Umbes 1904. aastal kohtus Matisse Pablo Picassoga, kes oli Matissest 12 aastat noorem. Nendest said eluaegsed sõbrad ja ka konkurendid, kelle töid võrreldi. Nende tööde erinevus oli see, et Matisse lähtus maalides loodusest , aga Picasso kujutlusvõimest. Inimestele meeldisid Matisse maalid ja neid käidi vaatams üha sagedamini ja rahva hulk, kellele Matisse maalid meeldisid aina suurenes. Matisse, kes jäi truuks oma kiindumusele puhastesse värvidesse ja stiliseeritud kontuuridesse sai 1905. aasta näitusele järgnevatel aastatel kiiresti maailmakuulsaks. Oma elu lõpuni paistis ta silma viljakuse ja huvi poolest hilisemagi avangardi vastu. Looming Henri Matisse tuntumad teosed: · ,,Lugev naine" · ,,Õhtusöögilaud" · ,,Elurõõm" (1905-1906) · ,,Tants" (1910)
Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo Taavi Tampuu Borsa Tõnu Kattai Krahv Ceprano Jaan Willem Sibul Monterone tütar Silja Lani Idamaa neiu Katrin Kapinus Hertsogi sõber Alo Kurvits Õukonnadaamid Helen Hansberg, Laili Jõgiaas, Siiri Koodres, Maire Saar, Ave Madiste, Luule Veziko, Anne Vilt Muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp Lajastaja Taisto Noor Kunstnik Aime Unt Minu arvamus: Kuna ma pole võõrkeelset ooperilavastust kunagi varem vaatams käinud siis kardsin algul, et ma ei saa sellest aru ja see võib väga igav olla, aga see polnudki nii. Natukene halb oli ainult lava üleval asuvaid subtiitreid lugeda. Lavastus oli minu jaoks suhteliselt huvitav, sest selles kajastusid huvitavad teemad (pime armastus, reetmine ja kättemaks). Mulle meeldis ja jättis väga hea mulje. Koht, aeg: Teater Vanemuine, Väike maja Reede 21.11.08 kell 19:00 5
Liisu sõitles, kuigi polnud abi, ta kõngutas pead selle üle, mis Riinu lõpetuses oli nimetanud. Liisu arvates on ka Hinn nagu hunt, tema silmad vahivad nagu rebasel, kui kanavargilt tuleb. Liisu on sama arvamusel nagu Miina Hinnust. Riinul lõi nagu noaga rinnust läbi. Ega sa usu et meie Hinn. Liisu räägi loo, kuidas Hinn ükskord tüli hoos, üritanud ära kägistada Kadaka Jütsi, aga siis rahunes maha nagu lambatall, jooksis uksele ja vaatams et rohkem pealtvaatajaid ei oleks olnud. Riinu juuksed tükkisid pea püsti. Riinu oli Hinnule veel 100 rubla võlga, aga Hinn ei olnud sellest rohkem rääkinud ja see kivi langes südamelt. Riinu ütles, et Kadaka Hinn korralik mees käib kirkikus, Liisu hakkas sellepeale naerma. Riinu ütles et mis naerad, et tema ise näeb seda kõike, ja et Hinn hiilib tuppa, vaga nagu vader. Vallavanema sisseastudes ei tahtnud Liisu ja Riinu sellest enam rääkida, et mitte tuhinat tekitada
Indek on võtnud nõuks kaevata vanad kraavid uuesti ja isa läheb perre labidaid küsima ja saab seal ka need sassi käest kes oli ennemalt kiriku puusärgitegija . Indrek rassib peäv otsa ja öösel hakkab selg valutama ja peod veritsevad. Järgmisel hommikul on raske tõusa , kui ta kraavi juude jõuab leiab et keegi on seal käinud ja nendese mättaid sisse viskanud , mille indrek eile ol ivälja loopinud päev otsa rassib jälle tööd teha ja õhtul räägib selelst isale et kraave oli vaatams käidud selle peale Ütleb ise et see oli Eedi kes on lolliks jäänud kuna püssiga metsas paugutades oli püss korraga lõhki löönud ja Eedi viidi linna kus ta oli kaua aega ja epale seda on ta loll mis loll. Inreku valud aga suurenevad ta ei saa kolm peäva voodist välja . Lõpuks kui saab hakkab jälle kaevama kuna ol isanaud perest uue mättalabida , põõsas luurab eedi ja indrek räägib temaga , poiss õütleb et
kompromissile. Päts kirjutas alla veel sadadele dokumentidele, millega tema loodud Eesti Vabariik laiali lammutati. 1940 aastaks oli Eestis 80'000 punaarmeelast. ZDANOV tegi Eestis revolutsiooni. Selle tulemusena oli Päts veel kuu aega vabariigi president. Päts arreteeriti koos perekonnaga ja viidi Leningradi koduaresti. Juunis 1941 saadeti vanglasse, pojad (2) jäid vabaks. 1950ndate alguses oli Viljandi lähedal Jämejala vaimu haiglas teda nähtud. Kui eestlased hakkasid teda seal vaatams käimas ja Nõukogude asjamehed sellest aarusaid viidi ta sealt ära (1955). 18.01.1956 suri Venemaal Tveri lähedal Burasevo psühhoneuroloogiahaiglas. Temna haud oli kadunud. Otsingute tulemusena see siiski leiti ja 21.10.1990 maeti ta ümber Tallinna Metsakalmistule. Pätsu talu asus Pirital Kloostrimetsas. Eeskujulikult majandatud. Hiljem rajati sinna Tallinna Botaanikaaed. 30.07.1989 avati seal Pätsi mäelsetuskivi. Pätsi suveresidents oli Oru loss Toilas, mis 1941. aastal purustati.
annaabi.ee 
