Suured dionüüsiad, mi solid pidustused, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Etendused toimusid võistlustena, kus omavahel võistlesid kolm autorit. Iga autor pidi etendama kolme tragöödiat ja ühte koomilist satüürdraamat. Komöödiavõistlusel nõuti igalt autorilt ühte näidendid. Näidendeid hindasid liisuga valitud zürii, kes määras I, II ja III koha võitjad. Tragöödia etenudste riietustes same teada vaasimaalingutelt, kus on näidatud, et näitljad kandsid rikkalikultkaunistatud eredavärvilist rüüd ja sellejuurde kõrgeid jalatseid, hiljem ka kõrgeid peakatteid.Kostüüme täiendasid veel masikg, tänu millele oli võimalik ühel näitlejal mängida mittme tegelase rolli, ning kehastada ka naist. Antiikteater koosnes kolmest põhiosast: Teatri südameks oli tasane ja ringikujuline väljak kahe sissekäiguga koorijaoks, mida hakati hiljem nimetama orkestraks
Kreeta tsivilisatsiooni mõjutasid tugevasti Egiptus ja Babülon. Ühtki Minose kultuuri Freskot varasemast ajast kui 17. saj e Kr pole olemas. Minose ajastu rõivaste kohta annavad teavet imekaunid dekoreeritud anumad, elevandiluust ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik,
Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste riietumise kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, mis küll reedavad ühtteist, kuid ei võimalda täpselt teada saada, mida tegelikult kanti. Kreeta rõiva mõjud jõudsid Musta mere kallastele, Vahemere idaregioonidesse ja isegi Sise Aasia mõnedele aladele. Minose rõivastumisstiili peetakse üheks neist neljast erinevast stiilist, mille põhjal kujunes MuinasKreeka riietus. Naiste riietus: Kreeta tsivilastsiooni varasel ajajärgul jandsid naised tõenäoliselt puusapõllesid, mis
Egiptuse lõõmava päikese eest. 9 Kreeta. Pronksiajasti Kreeta ehk Minose Kreeta kultuuri peetakse Euroopa esimeseks tsivilisatsiooniks. Kreeta mõõduskas, niiskevõitu kliima on põhjuseks , miks ainsatki Minose kultuuri rõivaeset pole meie päevini säilinud. Kogu teave minoslaste riietumise kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, mis küll reedavad ühtteist, kuid ei võimalda täpselt teada saada, mida tegelikult kanti. Kreeta rõiva mõjud jõudsid Musta mere kallastele, Vahemere idaregioonidesse ja isegi Sise Aasia mõnedele aladele. Minose rõivastumisstiili peetakse üheks neist neljast erinevast stiilist, mille põhjal kujunes MuinasKreeka riietus. Naiste riietus: Kreeta tsivilastsiooni varasel ajajärgul jandsid naised tõenäoliselt puusapõllesid, mis
Rullraamatut kirjutasid ja lugesid ainult eliidid, vähesed. Näide Ani surnute raamat (valmistati teispoolsuseks ette, paljud ei osanud lugeda aga tellisid omale raamatu. Vaadati pilte ja nende järgi saadi enamvähem aru). Egiptuse rulle on vähe säilinud, need on suhteliselt suured ja rasked, kuid on leitud ka kuni 40 cm pikkuseid rulle, mis polnud igapäevased. Rullraamat antiigis al. 6.saj eKr Kreekas. Kreeka käsikiri 4.saj. Infot selle kohta leidub vaasimaalingutelt ja skulptuuridelt. Tekst oli rullidel tulpadena. 5. saj hakkasid kreeklased kirjutama vasakult paremale, kaunistusi tehti harva, sest neid ei peetud otstarbekaks. Aleksander Suur -> Ptolemaiosed (Aleksandi rmtk) -> viimane Ptolemaios oli Kleopatra. Roomas Titus Pomponius Atticus (kirjastaja ja ajaloolane) valis müügi ja mida paljundada (näljutas end surnuks). Kasutati ladina kirja ning kirjutati ainult suurte tähtedega (meie kiri). Vahatahvel e. diptühhon -
annaabi.ee 
