1936- 1940 töötas Tartus 3.poeglaste algkoolis. Edasine elukäik 1940.aastal liitus Eesti Kommunistliku Parteiga. Samal aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja. 1941- 1942 aastal töötas kalurina laeval ,,Vernõi". Tema isa oli sama laeva kapten. Teise maailmasõja ajal võitles Hint Punaarmees, hiljem oli tagalas. Perekonnaseis 1937-1941 oli Aadu Hint abielus kirjaniku Debora Vaarandiga. 1941- 1958 oli abielus Minni Nurmega. 1961. aastast oli Hint abielus Elve Soovistega. http://www.ajakirimari.ee/Uhe_elu_91_aastat_551.ht m Kokku oli Aadu Hindil kaheksa last. Surm Aadu Hint suri 26.oktoobril 1989 aastal Tallinnas. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Teosed Aadu Hint on kirjutanud 50 teost. Kõige rohkem on ta kirjanud novelle.
Tema õhutusel oli Debora Hint 1940. aastal astunud kommunistlikku parteisse. Tuleb märkida, et stalinistlikud repressioonid ei läinud tema lähedastest mööda külmale maale saadeti onu ja tädi perekondadega. Teine tädi põgenes 1944. aastal Eestist ja asus hiljem Ameerika Ühendriikidesse. 1940. aastal evakueerus Vaarandi Venemaale ning naasis 1944. aastal. Sõja-aastad olid poetessi jaoks rasked. Ülikoolihariduse omandamine filosoofiateaduskonnas jäi pooleli, abielu Anton Vaarandiga katkes. Esimesel sõjajärgsel aastal tabas luuletajat tuberkuloos, mis sundis teda toimetajaametist loobuma. Ent pole halba ilma heata arvatavasti poleks haiguseta sündinud ka Saaremaa valsi sõnu, mis on kirjutatud haiglas. 1952. aastal, mil Vaarandi oli juba lõplikult aktsepteeritud kirjanik, abiellus ta luuletaja, prosaisti ja näitekirjaniku Juhan Smuuliga. Arvatavasti oli koos-elu õnnelik, sest kestis aastakümneid. Ta suri 28 aprill 2007. Aastal. Oma elu jooksul on Vaarandi saanud
Huvidest kujunesid välja klaveri- ja orelimäng Kirjanduses silma ei paistnud, ka oma küpsuskirjandi hindeks sai 3- Õpetajatöö 1929. valiti Hint Rootsiküla algkooli õpetajaks. Seal oli ta õpetajaks ka oma õele ja nooremale vennale. Pani suurt rõhku kirjandusele (hinne kujunes kolmes osas: sisu,stiil,keel) 1936. aastal õnnestus Hindil saada õpetajatöö Tartu linna 3. poeglaste algkooli ( samal aastal abiellus D. Vaarandiga ) Hindi käremeelsed sõnavõtud pedagoogilistel nõupidamistel äratasid ka võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll"
Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940.Rahva valitsuse esimesest päevast töötas Debora hint 5 ajakirjanduses. Ta võeti EKPliikmeks (1940). Kõigepealt toimetas Debora Hint Rahva Hääle kultuuri osakonda. 1940 a. Sügisel suunati ta vast asutatud nädalalehe ,,Sirp ja Vasar" toimetaja asetäitjaks ning edutati järgmise aasta märtsis selle toimetajaks. 1941 a. Abiellus Debora Hint A. Vaarandiga sellest abielust sai ta ka kirjanikunime. Tegevusrohke aasta lõpeatas Suure Isamaasõja puhkemine. Sõja käigus sattus ta lõpuks Moskvasse, kus töötas mõnda aega ,,Rahva Hääle" toimetuses. Ajakirjaniku tööst tuli loobuda kaugele arenenud kopsu tuberkuloosi tõttu. Aastatel 1951-1955 oli ta Kirjanike Liidu luule konsultant. Sealt peale on ta oma loometööd jätkanud kutselise kirjanikuna. 1952 a. abiellus ta Juhan Smuuliga. 1954 a
rõhutama ühiskonnas tekkivaid probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse "Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja "Välja õuest ja väravast". Sõja-aastad olid kirjaniku jaoks väga rasked, selle tõttu jäi ka ülikoolihariduse omandamine pooleli ning lõppes abielu Anton Vaarandiga. Sõjajärgsetel aastatel kirjutatud luulekogud ("Kohav rand" ja "Selgel hommikul") olid optimistlikud, lihtsad ja funktisonaalsed. 1952. aastal, olles juba hea mainega ja tuntud kirjanik, abiellus ta Juhan Smuuliga ning nende abielu kestis aastakümneid. Vaarandi jätkas tõlkimist, kuid 1959. aastal ilmunud kogu "Unistaja aknal", oli tema kui luuletaja elus suur murrang. Selles kogumuses on põhiliselt armastus- ja looduslüürika
enam üksteisega. Kriitiline sagedusriba peegeldab sisekõrva ehituse omadusi. Bassipiirkonna helide ja ülespoole kuni 500 Hz on kriitiline sagedusriba veidi vähem kui 100 HZ; kõrgematel sagedustel on see väikese tertsi lähedane. Kaks võrdse tugevusega siinusheli ei kõla kunagi dissoneerivalt, kui nendesageduste erinevus on suurem kui kriitiline sagedusriba. Dissoneerivus on maksimaalne, kui sageduste erinevus on võrdne vaarandiga kriitilisest sagedusribas. Juhul kui koos kõlavadkaks kompleksheli on harmooniliste spektritega, kõlab tegelikult terve hulk siinushelisid. Selle helideansambli dissoneerivus sõltub naaberosahelide sageduste kaugustest mõõdetuna kriitilise riba skaalal. Dissoneerivuse astme määrab kaugus soahelide ja nende tugevuse vahel. Mõõdetuna kriitilistes ribades. Otsustav tegur on, kui palju tugevaid osahelisid langeb smasse kriitilisse ribasse. Mida rohkem selliseid osahelisid,
Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet. Algusest peale irooniline, intellektuaalne, mõtlemine ja konstrueerimine. Kross on 1960ndate alguses uue noore suuna näitaja (Rummole nt). Krossilik sulaaja luule: ,,Söerikastaja" (1958), ,,Kivist viiulid" (1964), ,,Lauljad laevavööridel" (1966). Muutus saabub ,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ajalugu muutub isiklikumaks