punktidesse. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus.
1 psi = 1 lbf/in2 = 1 jõunael/ruuttollile. 1 bar 14,5 psi. 8) Selgitage mõisted: absoluutne rõhk, alarõhk, ülerõhk. 0-lugemiks on rõhk p = 0. Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus. Võrdle neid oma täpsuse ja kasutamis mugavuse järgi. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Üldjuhul on vedelikmanomeetri põhiosaks läbipaistvast materjalist toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku
60...80'c joogiveekvaliteediga veega - peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit. - vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine: - kannulüpsil 38..40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult, loomdele ei tohi lüpsi eel tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini kohaselt, lähevad lehhmad tavaliselt ise lüpsikohale. - Platsi eelootealalt tuleb esimestena platsile ajada tilkuvate nisadega loomad - lüpsiplatsil tuleb esimesena nisakannud alla asetada tilkuvate nisadega lehmale. Udara ettevalmistus lüpsiks - puhastada nisa ja nisaümbrus.Puhastamiseks kasutatakse
kasutust) tehnoloogilistes protsessides. Nii palju kui energiat protsessi suunatakse peab sealt ka mingil kujul väljuma. Kasutatakse energiakulu arvutamiseks protsessides. 6. Sõnastada protsessi toimumise kiirust (intensiivsust) määrav põhiseadus. Protsessi liikumise kiirus on võrdeline liikumapaneva(te) jõuga (jõududega) ja pöördvõrdeline takistus(t)ega. 7. Mida mõõdetakse termomeetriga, vaakummeetriga, manomeetriga, baromeetriga? Termomeetriga mõõdetakse temperatuuri, vaakummeetriga mõõdetakse alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri. 8. Esitada üks näide 2e parameetri rõhu ja temperatuuri vahelisest seosest. Temperatuuri alanedes alaneb ka rõhk ja vastupidi. Temperatuuri tõustes tõuseb ka rõhk ja vastupidi. 1 9
Aditiivne ehk ekstensiivne olekuparameeter on selline, mis sõltub süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Ekstensiivsed olekuparameetrid on näiteks süsteemi mass, maht ja energia. Erimaht on keha ühikmassi maht. Kui keha maht on V ja mass M, siis erimaht Erimahu pöördväärtust nimetatakse tiheduseks: Rõhk on pinnaühikule selle normaali suunas mõjub jõud. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pa pm B ja vaakummeetriga mõõtmisel pa B pv kus B – baromeetriline rõhk, pm ja pv – vastavalt manomeetriga ja vaakummeetriga mõõdetud rõhk. Termodünaamiline tasakaal. Termodünaamiline süsteem on tasakaalus, kui süsteemi mistahes punktis olekuparameetrid ei muutu ajas. Juhul kui süsteemile puudub välisjõudude mõju, siis süsteem on tasakaalus, kui vastavad olekuparameetrid on ühtlased kogu süsteemi piires. Rõhuühtlus määrab mehaanilise tasakaalu,
Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Energiakulu arvutamine protsessides, energiakadude määramine, keskkondade puuduvate alg- või lõpptemp määramine jne. 5. Protsessi toimumise kiirust määrav põhiseadus Protsessi toimumise kiirus on võrdeline liikumapaneva jõuga ja pöördvõrdeline takistusega. 6. Millega mõõdetakse mida? Termomeetriga mõõdetakse temp, vaakummeetriga alarõhku, manomeetriga ülerõhku ja baromeetriga atmosfääri rõhku. 7. Näide kahe parameetri omavahelisest seosest – rõhk ja temp Kui tõsta rõhku, siis tõuseb temperatuur. Entroopia. Keemisel, mida kõrgem on rõhk, seda kõrgem on ka temperatuur. Mida madalamal rõhul me keedame, seda madalam on ka temperatuur. 8. Näide üle- ja alarõhu kohta Alarõhk – vaakumpakendamine, pumba imipool, vaakumkuivatus, vaakumjahutus
vi voolukiirus pumba imiavas vedeliku tihedus ps absoluutrõhk pumba surveavas ps/(g) absoluutsurve pumbast väljumisel vs voolukiirus pumba surveavas, vs2/(2g) ja vi 2 /(2g) on vedeliku kineetiline energia pumbast väljumisel ja pumpa sisenemisel. Olemasoleval pumbal määratakse dünaamiline tõstekõrgus imi- ja survetorule seatud mõõteriistade (vaakummeetri ja manomeetrite )näitude kaudu . Rõhku imitorus mõõdetakse pumba imiavaga ühendatud vaakummeetriga. Kuna ühendustoru on veest tühi, siis mõõdab vaakummeeter vaakumit selles punktis kuhu ta o ühendatud olenemata mõõteriista kõrhusest pumba suhtes. Mõõdetava vaakumi saab avaldada vedelikusamba kõrgusena pi /( g) [ m] imitorus: 7 pi /( g) = põ /( g) V - zv, kus põ on õhurõhk põ /( g) absoluutrõhk pumpa sisenemisel V on vaakummeetri näit, zv - on kõrgusvahest põhjustatud rõhk
0 pinnal 45 laiuskraadil. 0 Tuletõrje praktikas kasutatakse tehnilist atmosfääri: 1at = 1kGm/cm2 . Kui rõhu mõõtmisel on nullnivooks absoluutne vaakum, saadakse nn a b s o l u u t n e r õ h k. Võttes nullnivooks atmosfääri (baromeetrilise) rõhu, saame nn ü l e r õ h u. Manomeetriga mõõtmisel absoluutne rõhk pata = pman +B, vaakummeetriga mõõtmisel aga pata = B-pvaak kus B on baromeetriline rõhk. Sageli on vaakummeetrite skaala gradueeritud kas mm veesammast või mmHg sammast: 1mmHg = 133Pa; 1mmVS = 9,81Pa . Tuletõrje tsentrifugaalpumpade juures on kasutusel manovaakummeeter, mis pumba imemisreziimis näitab süsteemis (pumbas ja voolikutes)hõrendust (vaakumi), pumba ja voolikute veega täitumisel algab rõhu tõus.
annaabi.ee 
