" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne Vares kuuseladvas tähendab peatselt rasket õnnetust või surma lähedaste seas. Rahvajutte lindudest PUUKORISTAJA
Bersenev suhtub hästi. Ka Insarov hakkab Jelenat armastama, kuid arvates et tunne on ühepoolne, tahab lahkuda, Jelena leiab ta veel viimasel päeval, räägivad asjad selgeks. Otsustavad peale Jelena mõneajast kodusviibimist koos põgeneda ja abielluda. Isa aga leiab Jelenale oma maitse järgi peigmehe, kes ei mõista "pruudi" külmust. Jelena kolib Moskvasse ja kohtub seal Insaroviga (too peab kiiresti Bulgaariasse sõitma ja lubab Jelena kaasa võtta). Jääb aga raskesti haigeks, vaagub elu ja surma vahel, saab terveks ainult tänu Bersenevi hoolitsusele. Abiellub salaja Jelenaga. Kui Jelena isa sellest teada saab, arvab ta et Jelena käib seal korteris Berseneviga kohtumas, kuuldes tõtt, saab veel vihasemaks. Jelena ema on murtud, tundub et tegelikult ta nutab ainult sellepärast et ta mees tige on ega mõtle ise asju läbi. Noored on juba alustamas sõitu Bulgaariasse, kui saabub Jelena isa ja soovib kõike head - on leppinud
16. Kui vares lendab õue ja hakkab kraaksuma, küsitakse: ,,Kui sa tead head, lehvita tiibu, kui tead halba, noki varbaid, ja kui sa midagi ei tea, siis lenda ära". Varesega seotud vanasõnu: 1. Kui vares enne küünlapäeva pesa teeb, läheb lumi enne maarjapäeva ära. 2. Vares viib maarjapäeva hommikul esimese pesapalgi kohale. 3. Varest öeldakse maarjapäeval oma lapsi ristivat. 4. Kui vares kolm korda vaagub, siis tuleb kevad. 5. Kui vares viis sõna kisendab, siis tulevat sooja. Inimest võrreldakse varesega 1. Valge vares eriline, imelik, torkab teiste hulgas silma. 2. Seisab nagu lastud vares sorgus, norgus, kühmus, õnnetu. 3. Kraaksub nagu vares räägib ärritunult kõva ebameeldiva käriseva häälega. 4. Nagu varesed saagi kallal valjuhäälne ja vihane millegi jagamine, endale haaramine. 5
Ta otsis meelega surma, sest rasked õnetused on elu tema meelest lälaks teinud. Võb olla, et ta tulevat pävavalget enam ei nä. Kõgeaulist abtissi arvatakse õgusega püaks naisterahvaks, kuidas võks ta siis 422 oma suures helduses keelata, et tüar isa surmavoodile tõtab?» Kui käkjalg kõeles, viibis abtissi terav, varitsev pilk ütepuhku ta näl. «Sa võad sellest asjast väa suurt osa?» küis abtiss luuravalt. «Miks ei peaks ma sellest osa võma, kui mu vaene hära surmasuus vaagub ja igatsedes ootab, et armsat last viimast korda näa saaks? Argu viivitagu kõgeauline abtiss aega, muidu jä ab kõk hiljaks ja siis ei suuda miski kahetsus rasket õnetust enam heaks teha. Kui kõgeauline abtiss seda sõmust ei tunne ja mind ei usalda, siis nädaku seda preili Agnesele. Tema saab sõmust vististi äa tundma ja tõkumata minuga kaasa tulema.» «Arvad sa?» üles abtiss kentsaka, vaevalt arusaadava naeratusega. «Kas sa preili Agnest nii häti tunned?»
Nelja Rahva Kolleegiumi hoonet *, halba itaalia sigri-migrit. Vaadake Louis XIV losse, neid pikki, jäike, kõledaid, igavaid kasarmuid õukondlaste jaoks. Vaadake lõpuks Louis XV ehitusi sigurilehtede ja ussikestega, kõigi nende käsnade ja tüügastega, mis seda vana, iganenud, hambutut, kuid siiski veel edvistavat stiili näotuks teevad. François II-st Louis XV-ni kasvas see pahe geomeetrilises progressioonis. Kunstist on järele jäänud ainult luu ja nahk. Ta vaagub haledalt surma. Kuid mis sünnib samal ajal trükikunstiga? Kõik seni arhitektuuri hingestanud elumahlad voolavad sinna. Sedavõrd kui arhitektuur langeb, paisub ja kasvab trükikunst. Jõutagavara, mida inimese mõte ehitustele raiskas, kulub nüüd raamatute loomiseks. Nõnda astub allakäivale 178 arhitektuurile järelejõudnud trükikunst kuueteistkümnendast sajandist alates temaga võitlusse ja surmab ta lõpuks. Seitsmeteistkümnendal sajandil on ta juba sedavõrd võimas ja
annaabi.ee 
