*} t -''.'i'*' pooiel oleva on vdrduse vasakul '.'.= miirk pluss v6i miinus v6etakse vastavalt sellele , +-l^^-^-^^+'ili.^ funktsiooni mdrlr trigonomeetrilise G,-L-+cinnni nurga 4 miirk nrrroc fr knrml korral.
45 sekundi m66dumisel kipsi vettevalamiselnomendist t6stetakse silinder kiiresti vertikaalselt iiles ning miiIratakse tekkinud koogikese diameeter (lugedes niiidu aluselt, v6i meie katse puhul nihikuga). Kui diameeter ei oG piires 180 + 5 mm, korratakse katset uue veehulgaga. Katsetulemused niiidat akse punktis 5.2. 4.3. Kipsitaigna tardumisaegade mliflramine Kipsitaigna tardumisajad m?iiiratakse normaalkonsistentse taigna Vicat' aparaadi abil. Katseks v6etakse 200 g kipsi ja normaalkonsistentsele taignale vastav veehulk. Kips ja vesi segatakse ning saadud taigen valatakse koonilisse r6ngasse. Nendeks operatsioonideks ei tohi kuluda aega iile 30 sekundi. Taigna tihendamiseks v6etakse kinni rdngaga klaasplaadi iihest servast ja koputatakse 4-5 korda vastu lauda. Seejiirel ldigatakse taigna iilejiiAk pahtlilabidaga maha ja rSngas koos taignaga asetatakse Vicat' aparaadi n6ela alla. Ndel viiakse kokkupuutesse taigna
m2rge Tm/I numbritest, mille j2rgi korrektuur teostati · Viimase l2bivaadatud TM/I kuup2ev kirjutatakse tabelisse kaarti vabal pinnal ning allkitjastatakse korrektuuri teostaja poolt Raaadio teel edastatud korrektuurist · Kaardi kaasajastamisel on v2ga t2htis roll radio teel tuleval korrektuurimaterjalil · See kirjutatakse kaartile tavalise pliiatsiga ning tehakse juurde m2rge raadioteate numbrist, allikast ja kuup2evast · Kui kaart v6etakse kasutusest ja asendatakse uue v2ljaandega, siis tuleb kontrollida, kas kas antud korrektuuriandmed on uuel kaartil olemas · Kui ei ole, tuleb korrektuurimaterjal ka uuele kaartile kanda · Kui navigeerimiseks kasutatakse raadionavigatsioonis8steemida kaarti, tuleb sellele ka kogu korrektuurimaterjal 8le kanda. Korrektuur v2lisallikatest · Meres6idu ajal, kaugel kodusadamast tuleb kasutada korrektuurimaterjali igast v6imalikust allikast.
Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $. m" Srur".ate erinevuste korral viiakse l6bi veel kolmas miiiiramine ja arvutatakse keskmine aiitmeetiline kahest liihimast tulemusest.
o Juuli-August- Esitatakse valitsusele esialgne riigieelarve. Tehakse parandusi. o 1. oktoober- valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule, kus läbib kolm p6hjalikku arutelu.: o 1. lugemine-ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne p6hjal. Avaldadakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks o 2. lugemine-hääletatakse eeln6u ettepanekud. Muudatused tuleb teha matemaatiliselt põhjendatult. o 3. lugemine- ülddiskussioon, mis l6ppeb eelarve vastuvõtmisega. V6etakse vastu seadusena. o 1. jaanuar- Hakkab seadus nö. Jooksma. 56. * Eelarvedefitsiit - summa, mille v6rra eelarve kulud ületavad tulusid 57. * Assigneerimine - kätte juhatama; eesti keeles teatud otstarbeks summasid kindlaks määrama 58. Eelarvetele esitatavad n6uded l) ühtsus;2) täielikkus; 3) reaalsus;4) avalikkus 59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite
2. Punkti kaugust p6hiekraanist(p6hikvooti) Meetodiv6ttis kasutuseleprantsuse6petlane n€iitabeestvaatekaugusx-teljest(A"A, = AA')i ja insenerGaspardMonge(1746- 1818). punkti kaugust esiekraanist(esikvooti)aga niiitabpealfuaate kaugusx{eljest (A'A,=41'1. Kaksvaate saamiseks v6etakse kaks 3. Kui punkton esiekraanil(naguB), siistema teineteisega ristiolevatekraanifioon.2.1),kus eestvaadeOhtibpunkti enesega, pealtvaade agaon x-teljel.Paiknebaga punktp6hiekraanil (nagu C), siis 0htib tema pealtuaadepunkti e1= xy-tasand - p6hiekraan; enesegaja eestvaadeon x-teljel. e2= xz-tasand - esiekraan;
Eesm2rgid s6nastab juhtkond. Eesm2rigd on s6nastatud v2ga formaalselt. Suur r6hk on kontrollil. Tegevusi pyytakse v6imalikult t2pselt ja kaugele ette n2ha. 2. ettev6tja kesksed strateegiad. Strateegia tuleneb tugeva liidri visioonist. Sellised strateegiad ei ole sageli v2ga t2pselt s6nastatud. 3. Ideoloogilised strateegiad. Strateegia on panga t66tajate kollektiivne n2gemus. Kontroll suuna 6igsuse yle saavutatakse panga yhisev22rtuste abil. Strateegia rakendamisel v6etakse keskkonnas toimuvaid muutusi. 4. Vihmavarju strateegia. Tegevuse eesm2rgid on v2ga t2pselt s6nastatud. Eesm2rkide saavutamise meetodid ja viisid on praktiliselt s6nastamata ning seda otsustavad iseseisvad struktuuriyksused. 5. Protsessi strateegia. Strateegilise planeerimise protsess on formaalne ja yheselt m22ratud. Strateegilise plaani sisu on pidevalt arenev. 6. N6rgalt yhendatud strateegia. Sellised strateegiad l2htuvad organisatsiooni yksuste iseseisvast
annaabi.ee 
