(PEAB OLEMA KONDENSAATOR). SÕLTUB: mahtuvusest ja voolu sagedusest. RC = = ----------------------------------------------------------------- C=C1+C2 ; C= VÕIMSUS: p=IU ; p ; z z-kogutakistus ehk näivtakistus Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis: 1) I= ; 2) I= ; 3) I= KUI KONDENSAATORIST EI OLE JUTTU ÜL. ON C=0 !!! 8)Resonants, millal tekib? - Nähtus, kus võnkeamplituut teadud sagedusel saavutab maksimaalse väärtuse. Tekib kõikvugu võnkumiste ja lainete korral, näiteks on olmeas: akustiline, mehhaaniline, elektromagnetiline resonants jne. 9)Trafo e. transformaator-ehitus ja ülesanne. - U1 - primaarmähisele rakendatud pinge U2 - sekundaarmähisele -:- n1 - primaarmähise keerdudearv n2 - sekundaarmähise -:- Kui k>1 , siis madaldab pinget k<1 , siis tõstab pinget 10)Elektromagnetlained: 1. madalsageduslained, 2. raadiolained 3
kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine
trajektoori kõverusraadiuse korrutisega. Tähis:L , L=pr=mvr. Impulsimomendi jäävuse seadus-Väikse jõumomendi puudumisel(suletud süsteemis) on impulsi moment jääv. N: see silla näide. Võnkumine-Liikumine , mis kordub võrdsete ajavahemike taga ja toimub edasi tagas sama trajektoori mööda. N:pendel. Võnkumise liigid: Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbuv võnkumine, harmooniline liikumine. Võnkeperiood-Ühe täisvõnke kestus. Tähis:N ,ühik:t .T= .Võnkeamplituut- Suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve.Tähis.x0 , ühik:m. Resorants- Võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedus. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsust.N: bussis . Kui hirmsasti ,,miski" plärisema hakkab,Siis ongi tegemist resonantsiga. Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil.
sundvõnkumine - perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul toimuv võnkumine, mille sagedus võrdub välisjõu sagedusega Võnkeperiood on aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (T). Võnkesagedus on ajaühikus sooritatud võngete aeg (f). Periood T ja sagedus f on pöördväärtused: T=1/f ehk f=1/T. Ring- e nurksagedus on võrdne täisvõngete arvuga 2 sekundi jooksul (). Kehtib seos = 2f. Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist (x). Võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve. Reasonants-kui perioodilise välismõju ja süsteemi vabade võnkumiste sageduse kokkilangemisel kasvab võnkeamplituud järsult. Harmooniline võnkumine- võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil x=x0sint Võnkefaas on suurus, mis määrab keha võnkeoleku (kauguse ajaühikust) mistahes ajamomendil. Ringsagedus-Võnkesagedusega määratud suurus =2f on võnkumise ring-e nurksagedus. Faas- rad ringsagedus rad/s.
Sundvõnkumine – Süsteemiväliste jõudude mõjul. Tekitab perioodiline välismõju. Võnkeperiood – Võnkeperioodiks nimetatakse ühe täisvõnke sooritamiseks kuluvat aega (s). t T= N Võnkesagedus – Täisvõnkete arv ajaühikus (Hz) 1 N f= = T t Hälve – Keha kaugus tasakaaluasendist (m) Hälvemax = võnkeamplituut = suurim hälve Harmooniline võnkumine *Keha asukoha leidmine x=x 0∗sinωt *Nimetatakse faasiks (rad) – φ = ωt *Avaldatakse: 2π φ=ωt=2 πft= t T *Ring- ehk nurksagedus = ω *Võnkumise graafikut nimetatakse sinusoidiks *Võnkuv süsteem omab ni kineetilist kui ka potentsiaalset
kukkus. Tacoma Narrows varises kokku 7. novembril 1940, kui tuulepuhangud olid kuni 70 km/h See on näide, mis juhtub siis kui arhitekti ei arvesta või ei oska arvestada looduse mõjusid.Tacoma sild ehitati ümber ja avati uuesti 1950. aastal. Teine Tacoma sild on oma eelkäijast 60 korda jäigem. Lisa : Joonis Joonis 1. Aplituut on maksimaalne hälve Võnkeamplituut - Xo Xo Xo Lisa : Koomiks resonantsi kohta Kasutatud kirjandus: http://www.abiks.pri.ee http://www.et.wikipedia.org http://www.keskkonnatehnika.ee Peil, I (2001) Füüsika X klassile I osa, Koolibri, Tallinn
Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB 140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas
Tuntud psühhoakustik G.Bekesy leidis, et alates 40.eluaastast langeb kuuldavate helide ülempiir lausa kella täpsusega- 80 hertsi poole aastaga. Helikõrguse mõõtühikuks on valitud 1. oktavi LA noot- 44o Hz. 1 megaherts (MHz)=miljon hertsi 1gigahertsi (GHz)= miljard hertsi HELI VALJUS ehk TUGEVUS. Kuuldava heli valjus sõltub VÕNKUMISE ÄGEDUSEST, INTENSIIVSUSEST ehk VÕNKEAMPLITUU- DIST. Mida intensiivsem, ägedam on võnkumine (mida suurem on võnkeamplituut), seda valjem on heli! Mõõteühikuks on Bell. Kuna tegemist on väikse ühikuga, kasutatakse detsibelli mõõtu. 1dB= 10B. Inimkõrva kuulmispiirid helitugevuse suhtes on 1dB –140dB. 130dB tugevune heli on lähedal VALULÄVELE. See tähendab, et nii tugev heli tekitab valu kõrvades ja võib purustada kuulmekile. Paljud loomad kuulevad alla 1dB. Näited helitugevustaustale:puudesahin kerge tuulega-15dB, helitaust lugemissaalis,magamistoas ja puhketoas
teise. · Kesktõmbekiirendus näitab, millise kiirusega muutub kiiruse vektor suunda. Kesktõmbekiirendus on alati suunatud ringi keskpunkti poole. , milles ak - kesktõmbekiirendus v keha kiirus, joonkiirus r raadius · Võnkeperiood on ühe täisvõnke arv ringi ajaühikus. Tähis f ja ühik (1Hz) · Hälve on keha kaugus tasakaaluasendis. · Võnkeamplituut on maksimaalne hälve. SOOJUÕPETUS IDEAALNE GAAS JA TERMODÜNAAMIKA ALUSED · Ideaalne gaas on gaas, mille molekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed ning molkulide vahel ei ole vastastikmõju. · Termodünaamika esimene seadus: keha siseenergia või muutuda kehale antava soojushulga ja kehaga tehtava töö järgi. U = A+Q, milles A välisjõudude töö Q väljaspoolt kehale antav soojushulk
Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul. Diskreetimissuurus on näitab mitme erineva suurusega on võimalik kirjeldada ühte analoogheli võnkeamplituuti. Näiteks CD heli puhul kirjeldatakse iga võnkeamplituut 16 biti abil (2 astmel 16 erinevat võimalust) Mida suurem on digitaalse heli diskreetimissagedus ja diskreetimissuurus, seda kvaliteetsem on heli. Kuid siin tekib üks probleem: kui CD kvaliteediga heli salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub 88 200 baiti, ühe minuti salvestamiseks kulub järelikult
· Diskreetimissagedus (sampling rate, sample rate) ehk mitu korda sekundis analoogsignaali võnkeamplituuti mõõdetakse, mõõdetakse Hertzides (Hz). CD heli diskreetimissagedus on 44,1 kHz ehk heli võnkeamlituuti on kirjeldatud 44 100 korda sekundi jooksul. · Diskreetimissuurus on näitab mitme erineva suurusega on võimalik kirjeldada ühte analoogheli võnkeamplituuti. Näiteks CD heli puhul kirjeldatakse iga võnkeamplituut 16 biti abil (2 astmel 16 erinevat võimalust) Mida suurem on digitaalse heli diskreetimissagedus ja diskreetimissuurus, seda kvaliteetsem on heli. Kuid siin tekib üks probleem: kui CD kvaliteediga heli salvestamisel kirjeldatakse igal ajahetkel heli 16 biti ehk kahe baidi abil ning seda tehakse 44 100 korda ühe sekundi jooksul, siis lihtne arvutus näitab, et ühe sekundi heli salvestamiseks kulub
annaabi.ee 
