Menüüsse kuuluvad • Küpsised • Pirukad • Koogid • Soolased küpsised • Kringlid • Salatid • Stritslid • Puuviljad • Tordid • Juust • Väikesed võileivad • Suupiste võileivad • Pähklid • Kuumad võileivad • Mandlid • Magusad võileivad • Kompvekid • Võileivatordid • Soojad suupisted Kohvi või tee lisanditeks pakutakse • Suhkur • Magusained • Rõõsk-koor • Piim • Sidrun • Mesi • Keedis Jookidest pakutakse Alkohoolsed joogid Alkoholita joogid • Konjak • Vesi • Brändi • Mineraalvesi • Liköör • Mahlad Menüü koostamisel • Kohviga sobivad – Magusad võileivad, küpsised • Teega sobivad – Soolased küpsised, võileivad,
Tikusuupisted võileibade ja jookide kõrvale. Kihilised võileivad Koosnevad kahest või mitmest üksteisele asetatud leivaviilust, mille vahele on asetatud või määritud mitmesuguseid toiduaineid. Aluseks on sepik, määrdeks või, sisuks on sink, sulatatud juust, paprika ja roheline sibul. Peale läheb jälle sepik, ilma määrdeta. Uuesti sepik, kihiks sama nagu esimene kiht ja peale sepik. Rullitud võileivad Lavas, rullvõileib viineriga. Võileivatordid Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervikliku ilmega. Aluseks on 6 viilu röstsaia, saia katteks on peale majonees vahustatud toor juustuga. Tuunikala,kurgitomati kuubikud, 6 viilu röstsaia,tuunikala ning majoneesi toorjuustu segu. Uuesti 6 viilu röstsaia, majoneesitoorjuustu segu, hakitud muna ning kaunistatud maitserohelise, karikakra, tomati, kurgi, kalamarjaga ning peale raputatud hakitud till. Click icon to add picture Click icon to add picture
6.6.5. vanilliinikreemiga (keedukreemi asendaja kreemipulbrite baasil) 6.6.6. zeleega kaetud, külmutatud või kompotimarjadega 6.6.7. jogurtikreemiga 6.6.8. hapukoore või keefirikreemiga 6.6.9. võikreemiga 6.6.10. kohupiima või muu valmimata juustuga 6.6.11. värskete marjade ja puuviljade ning zeleega kaetud 6.6.12. vahukoore või värskete marjadega 7. MUUD VALMISTOIDUD 7.1. Võileivad ja võileivatordid, pakendatud müügipakendisse 7.2. Võisegud 7.3. Keedetud munad 7.4. Täidetud munad 7.5. Segatud salatid, sh majoneesi või hapukoore või muu kastmega 7.6. Magustoidud (tarretised, kreemid jt) 7.7. Kuumana realiseeritavad toidud, praetud või grillitud lihatooted jm 8. JOOGID 8.1 Pastöriseerimata kali (kääritatud või kääritamata, maitsestatud või maitsestamata kali või leiva,
vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning piima- ja püreesuppide lisandina. Sobivad ka kohvi või teelauale, pidulike laudade menüüsse kui ka matkade ja piknikukorvidesse. Üheks söögikorraks valmistatakse võimalikult erinevaid võileibu. Liigitus: serveerimistemperatuuri järgi kuumad või külmad, põhikatteaine järgi kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad jne, külmi liigitatakse kuju ja suuruse järgi tikuvõileivad, väikesed võileivad, võileivatordid jne. Tuntakse ka kuumi kihilisi võileibu: hamburgerid, pitad (taskuleib) Võileiva alused: peeneleivad, sepikud, saiad, kuklid, mitmevilja ja seemnetooted, näkileivad jne Ainult võileibadest koosnevaks eineks arvestatakse igale sööjale 100 150 g leiba, saia ja küpsiseid. Võileibade määrded: Sobivad pehmendatud või, võideks, toorjuust, majonees, sulatatud juust, kohupiim jne. Määrdeid kasutatakse selleks, et anda maitset ja mahlakust, siduda katteained alusega
konserve. Võileibu võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana, selgete puljongite ning püreestatud suppide lisandina. Serveerimistemperatuuri järgi liigitakse võileivad külmadeks ja kuumadeks. Põhikatteaine järgi liigitakse võileivad näiteks kiluvõileivad, vorstivõileivad, munavõileivad. Külmi võileibu liigitakse kuju ja suuruse järgi. Võileivatordid on rohke kattega, rikkalikult kaunistatud ja tervisliku ilmega. Esimene kiht immutaks kasinalt, viimane vaja kõige rohkem vedelikku. Kuumi võileibu serveeritakse iseseisva einena, neid serveeritakse ka eel- või vaheroana mitmekäiguliste einete menüüs. Taskuleib ehk pita on lamedaks pressitud leivapall, mis lõigatakse ühelt küljelt lahti ja täidetakse. Kirjelda kissellide valmistamise tehnoloogiat (tooraine, valmistamise tehnoloogia ja serveerimine) lehekülg 204-205
Serveerimistemperatuuri järgi: soojad ja külmad võileivad. Külmi võileibu liigitatakse omakorda kuju ja suuruse järgi: ◦ kokteilivõileivad ehk tikuvõileivad, ◦ väikesed võileivad ehk kanapeed, ◦ lihtsad võileivad, ◦ einevõileivad ehk à la carte võileivad, ◦ torn- ehk püramiidvõileivad, ◦ kihilised võileivad ehk klassikalised inglise teevõileivad, ◦ rullvõileivad, võileivatordid. Valmistatakse ka sooje kihilisi võileibu (hamburgereid) ja taskuleibu. Võileibade alustena kasutatakse: lihtjahust leiba, peenleiba, kuivikuid, näkileiba, sepikut, saia, kukleid, röstitud saiatooteid, mitmevilja- ja -seemnetooteid, magusaid ja soolaseid küpsiseid, keeksiviile, rahvuslikke küpsetisi, soolast ja magusat biskviiti, vahvleid jm Ühele sööjale arvestatakse ainult võileibadest koosneva eine korral kokku
annaabi.ee 
