(Semper, Vares, Alle) Ekspressionism - Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. (Under, Suits, Vares, Tuglas) Pagulane poliitilistel põhjustel kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik. Vagabund Hulkur, rändur 4. Taunima Hukka mõistma, laitma Väisama külastama Rambe jõuetu Selmet Selle asemel et Abajas Sügavale maasse ulatuv väike madal laht, sügav jõekäär, mäda maakoht. Lummuma - Lõhvard lõhverdaja Siivutu must, ropp, sündsusetu Seek vaestemaja, vanadekodu Tarima tassima, tirima, vedama, tõmbama 6. Suitsu kinnissümbolid suits ja tuul vms. 7. Eesti Kirjanike Liit 1922, Tuglas, Tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. 9. Kodu Ernst Enno
Palukas pohl Triller põnevik Turiaad võistlus Tõik fakt Tähik kviitung Täksima komposteerima Täksima taguma Türp kombinesoon Ulme ebareaalne Ulme fantaasia Ulmeline fantastiline Uutma uuendama Vaarak sai Vaarak-kohupiimasai Vabarn vaarikas Vaegur invaliid Vampiir vereimeja Vandel elevandiluu Vastne uus Velbas agaralt Veli vend Verbaalne suuline Virn kuhi Visioon nägemus Väisama külastama Välu lagendik Üllitis uudisväljaanna Ürgama algama
haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe, meenuma, muide, morn, mõrv, naasma, nentima, nõme, nördima, põrpima, raev, range, reetma, relv, roim, sark, sarm, siiras, süüme, tarnima, taunima, tõik, veenma, väisama jne). Ta toimetas ka ajakirju: „Keeleline Kuukiri“, „Keeleuuendus“, „Keeleuuenduse äärmised võimalused", „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika". Veel tõlkis ta terve hulga kriminaalkirjandust sarjas „Hirmu ja õuduse jutte ja väärtkirjandust prantsuse, inglise ja vene keelest ning avaldas rahvuspoliitilisi artikleid, mis on kogutud väljaandeks „Rahvustunde nõrkusest Eestis”. 1944. aastal põgenes Johannes koos oma
arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid male muide, veenma ese, roim lünk, laip, relv, range, siiras, naasma, taunima evima sulnis reetma, väisama embama, liibuma mõrv, nördima, süüme, uje selmet nentima laup malbe, tõik aabe, meenuma, õõv hõivama nõme, küülik, rümp tuvastama tarnima mört meede raal nürmik vandel tärk ulme hõlvama sudu, selve, eirama rula vuplid kolp, ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks. amb, kotkas, kõht, külm,
• Vanim tulirelv arkebuus leiti Keilast • Tehiskummi leiutas • Dialektism - murdeline element kirjakeeles (leksikaalne, foneetiline või grammatiline) 5 Neologisme: Nima, nide - tihe, vuplid, nuppel, nürmik - nürikuulja, tõõne - jäärapäine, lave - avatud jutt, rõngel - baranka, nakar - kreeka pähkel, rõõnama - peale kaebama, öördama - mustama, hola - folk, velbas - kaval, vibe - nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima, soveldama - sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp. Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku). Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal. Grammatilised keeletüübid: 1. Analüütiline - laua peale, kõrva peale 2. Aglutinatiivne - lauale, kõrval 3. Flektiivne (muutub tüvi) - mao, toa 6
evima roim vilgas mõrv muie olbama e vaatlema reelama e maalt välja saatma naasma relv hubane jõhker ese rünu e kuulujutt ei ünna e ei mõjuta/ ei koti nentima laip imal pihtima õõv e õud lürn e surilina luger e luukere (algul) !5 Neologisme: Nima, nide tihe, vuplid, nuppel, nürmik nürikuulja, tõõne jäärapäine, lave avatud jutt, rõngel baranka, nakar kreeka pähkel, rõõnama peale kaebama, öördama mustama, hola folk, velbas kaval, vibe nõtke, väisama, eede, paitsi, türp, rait, pelutama, mültuma, müübima, soveldama sobivaks tegema, võstma, põkk, põrpiv, arp. Eesti keeles on viis kõneviisi: kindel, tingiv, käskiv, kaudne, möönev (hüpaku). Maailma keelte hulgas on eesti keel raskuse poolest viiendal kohal. Grammatilised keeletüübid: Analüütiline laua peale, kõrva peale Aglutinatiivne lauale, kõrval Flektiivne (muutub tüvi) mao, toa
B Siis saingi impulsi näitlejatööd õppida, muidu plaanisin juba majanduskõrgkooli astuda C Me oleme ju olnud muinasjuttudele ja legenditele vastuvõtlikud, meile meeldib unelmatemaailm 4. A Andres tahaks Võrumaal suvitada ja kuna seal on suur talu, jätkub seal ruumi sõpradelegi B Alo sõnul olevat Andres kord mõtistklenud, et pensionipõlves oleks tore jõuluvanaks hakata C Vanaema küll ei rõõmustanud, kui ta kodutalu hakkasid väisama võõrad jõulumaahuvilised 5. A Isegi oma väikese toakese seintele maalis ta nii kõrgele, kui ulatas, lugematul arvul riste B Mõne aja pärast kirikuõpetaja jutt vaibus ja asemele tuli sügav huvi isa tööristade vastu C Aasta hiljem aga segas ta väsimatult vanaema köögis kõikvõimalilkke mikstuure kokku 6. A Süzee nuputasin välja tegevuse käigus ning näitlejateks sobisid tillukesed nukud ja loomad
annaabi.ee 
