Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlliga ülekantav võimsus (W) ning ω – võlli pöörlemiskiirus (rad/s). 2 πn 2 π∗24 00 ω= = =251,33 ≈ 251,3 rad /s 60 60 Nüüd saan leida pöördemomendi, kusjuures on teada, et mida väiksem on võlli
varda telje ristsihis; · lõiketsoonist väljas jääb varda telg sirgeks; · lõiketsooni ristlõiked jäävad tasapinnalisteks. 2. Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) 3. Väändemoment = osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon. 3.4) 4. Väändemomendi epüüril avaldub väänav üksikkoormus astmeliselt 5. Kui neetliite kõik lõikepinnad ei ole võrdselt koormatud, siis: · Aktsepteerida ülekoormust (kuni 5%) · Tugevdada neetliidet
3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon. 3.1): · koormust ülekandvad võllid; · keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: · keerdvedrud; · ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment = varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus M Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem Tegelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem
Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva ja vastupidi 3.7. Mida näitab väändemomendi märk epüüril? Vääne pos. või neg. suunas 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline olemus väändemomendi märgist?*** 3.9. Mis on väändemomendi epüür? Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel. 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav üksikkoormus? Varda sisejõu (väändemoment T) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi m) rakenduskohas 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril väänav joonkoormus? Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena 3.12. Määratlege nihkepinge! sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda) 3.13
MAHB - 41 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Rihmülekande ühtlane võll Algandmed Võlliga ülekantav võimsus on P = 5.5 kW Väikese rihmaratta efektiivläbimööt Materjal: teras E335 (voolepiir tõmbel ) Varutegur S = 5 Tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f D2 = 1,6D1, = 160° Võlli pöörded: n = 1200 min-1 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus võlliga ülekantav võimsus - võlli pöörlemise nurkkiirus rad/s Leitakse ka D2 Kuna F 2,5f siis D2 = 1.6*140 = 224 mm 2.2 Painutavad koormused PAINUTAVAD koormused = rihmaharude tõmbejõu Rihmade poolt rihmarattale ülekantav moment M = FR - fR = (F - f )R F - Vedava rihmaharu tõmbejõud f - Veetava rihmaharu tõmbejõud R - Rihmaratta "tinglik" raadius (kiilrihma puhul rihma keskmine radius
liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks.
1. Millist mõju avaldab vardale teljega risti 3.8. Kuidas sõltub deformatsiooni füüsikaline mõjuv koormus? olemus väändemomendi märgist? 4.2. Missugust koormust nimetatakse lõikavaks! 3.9. Mis on väändemomendi epüür? 4.3. Nimetage neli lõikele töötavat liidet! 3.10. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril 4.4. Kirjeldage põik-koormatud lühikese varda väänav üksikkoormus? deformatsioone! 3.11. Kuidas avaldub väändemomendi epüüril 4.5. Defineerige põikjõud! väänav joonkoormus? 4.6. Missugune tööseisund on lõige? 3.12. Määratlege nihkepinge! 4.7. Kus paikneb liites lõikele töötava varda 3.13. Kuidas on põhimõtteliselt suunatud sama lõikepinna ohtlik punkt (punktid)?
· sobivusvõrrand (lisaseos M A l AC M B l CB l CB toereaktsioonide vahel) tuleb: = ehk M A = MB GI 0 GI 0 l AC 12.3.2. Väänatud astmeline võll Kahe jäiga toe vahel asub väänava pöördemomendiga koormatud astmeline võll (Joon. 12.18). Väänav koormus on rakendatud astme asukohas. PROBLEEM: Arvutada on vaja Võlli (Joon.12.18) sisejõud on vaid väändemoment T: võlli toereaktsioonid · toereaktsioonide määramiseks koostatakse tasakaaluvõrrandid; · tasakaaluvõrrandeid on üks, tundmatuid on kaks: MA ja MB;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
