arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule. Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, mis seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossile algselt omane kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessanss ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Kõrvalruumide algne sisekujundus ei ole säilinud. Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul 1937. aastani Belvedere Apollo pronkskoopia, mille presidnet Konstantin Päts, pärast külaskäiku Alatskivile, laskis Tallinna Kadrioru parki üle viia. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.
Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse nagu oli olnud esialgses projektis. 2005.a toimus oluliste ruumide - peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel. Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. Arhitektuur Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja historistlik loss sai viie
Hallist vasakule jääb kabinet. Säilinud on hulgaliselt kõrgekvaliteedilist tisleri- ja stukitööd nii Tartu kui ka osalt Riia meistritelt. Hoones asub mitmeid esinduslikke historitsistlikke kaminaid ja ahje, ühes põhjatiiva ruumis on maalitud kahlitest soemüür. Teisel korrusel on peamiselt elu-ja külalistetoad. [3] Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püütud taastada algseid interjöörilahendusi, milleks tarvilikku teavet on saadud lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänaseni nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks. [2] Joonis . Alatskivi loss 2011. Peafassaad Joonis . Alatskivi lossi vestibüül. J. Vali 2002 ARAVETE KOOLIMAJA Aravete koolihoone õppekorpus on Eestis ainulaande postmodernistlik massiivne
haridusministeeriumi ja 1922-23 ehitus-peavalitsuse arhitekt ning siis raudteede ja teedeehituse konsultant. Karl on loonud arvukalt ehitisi Tallinnas ja mujal Eestis. Üks olulisemaid KALEVI spordiseltsi maja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks (hävis II maailmasõjas). Hoonet iseloomustas talupoeglik lihtsus: õlgkatusega, palkidest laudvooderdise, laiade akende ning valgete liistudega hooned. 1923.a lõi ta uusklassitsistlikus stiilis laululava. Silmapaistvaks saavutuseks oli ka tema loodud Eesti Panga Viljandi osakonna hoone, mis on nüüdseks kahjuks hävinud. 1930.aastatel teotses ta koos teiste arhitektidega. On loonud Tatari tn nn Buschi maja (Tatari tn 21-b), mis on juugendstiilis ehitatud. Meister on suurepäraselt ja maitsekalt osanud siduda skulptuuri arhitektuuriga, tema jaoks oli see midagi enesestmõistatavat. Kui Karlil ei olnud midagi projekteerida siis ta maalis. Ta oli peamiselt akvarellist
kroonivad sellest lõigatud linnud ja seened. Maja koos köögitiivaga moodustab nurga, mille sees asub pukspuuhekiga piiratud väike aed. Pukspuuruutude sees roosid, lavendel, sõrmkübaralill, liiliad jt "vanamoodsad" lilled. Siin-seal pügatud pukspuust "puukesed". Aia ühes nurgas väike tiik sinistest iiristest ümbritsetud. Aed kontrasteerub tohutu muruplatsiga orunõlval, kust avaneb suurepärane vaade orgu. Maja, aia ja ümbritseva looduse täielik harmoonia. Kõige tuntumaid tegijaid uusklassitsistlikus aiakunstis olid Gertrude Jekyll ja arhitekt Edwin Lutyens. Gertrude Jekyll (1843-1932) oli mitmekülgne kunstnik, keda mõjutasid samuti William Morrise ja John Ruskini (Arts&Crafts) ideed. Ruskini naturalistlikud taimejoonised ja värviõpetus. Aianduses jagas ta nende imetlust "vana Inglismaa" aiakunsti vastu. Hiljem, kui ta nägemine järjest halvenema hakkas, pidi ta kunstist ja käsitööst loobuma ning pühendas end täielikult aiandusele - algul oma ema ja hiljem enda aias
annaabi.ee 
