Tallinna Mustpeade vennaskond oli vallaliste kaupmeeste ja laevaomanike ühendus. Vennaskonna tekkeaja üle on arutletud enam kui sada aastat, selge vastus puudub aga tänini. Mustpeade vennaskonna asutamisürik, kui ta kunagi ehk olemas oligi, pole säilinud. Vanim originaaldokument, milles mustpäid mainitakse, on vennaskonna leping Tallinna dominiiklaste kloostriga 28. märtsist 1400. aastast. Selle lepinguga kinnitatakse mustpeade omandiõigust kõigile kirikuriistadele, mis nad dominiiklaste Katariina kirikusse on deponeerinud. Ühtlasi kohustuvad vennad ehtima ja valgustama nende poolt kirikusse tellitud Neitsi Maarja altarit, dominiiklased omakorda aga mustpeade hingede hüvanguks selle altari ees teenistusi pidama. On arvatud, et lepingu sõlmimine kirikuga, kui vennaskonna tegevuse seisukohalt oluline sündmus, pidi toimuma vahetult pärast vennaskonna tekkimist. Sellest lähtuvalt on vennaskonna rajamisdaatum paigutatud lepingu sõlmimisest m...
ostsid selle mustpead, mil ehitati ka uus võlvimata laega saal. 1597. aastal tehti suurem ümberehitus, mille käigus kujundati fassaad Madalmaade renessanssarhitektuuri vaimus rikkalike ornamentide ja nikerdatud kaunistustega. Tallinna üks pilkupüüdvamaid värvikaid uksi pärineb 1640. aastatest. Olevi gildilt ostetud kahelöövine ja võlvitud gildisaal on pärit 15. sajandist. Järgmine suur ümberehitus tehti hoones 1908. aastal, ent see puudutas vaid interjööri, mis sai uusklassitsistliku välimuse. 1970. aastate lõpus võeti ette suurem restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas. Suur osa vanalinna hoonestusest sai enne seda sündmust uue viimistluse. Pilkupüüdvateks elementideks on Mustpeade maja välisuks ja fassaadil asuvad bareljeefid. Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak)
16 1.3. TAGASITULEK PARIISI 1780 jõudis David tagasi Pariisi. Seal oli kunstisituatsioon palju muutunud. Valitses üldine pahameel, kuna Akadeemia taotles veelgi oma mõjuvõimu suurendamist ja Püha Luuka akadeemia sulgemist, lisaks polnud Akadeemia juhid sugugi huvitatud noorte talentide tulekust. 1781. aasta Salongi esitas David oma viimasel Itaalia aastal valminud „Stanislaw Potocki portree“, mõned religioossed pildid ja uusklassitsistliku teose „Belisarios palub almust“ (1780). Kuigi viimase teema polnud uudne, oli aga lahendus küll: kompositsioon oli arhailiselt monumentaalne ja siit algas ka Davidi tähelend. Tuntuks sai ka 1783. aastal valminud dramaatiline „Andromache kurbus ja kaeblemine Hektori surnukeha juures“. 17 Suurte ajalooliste maalide kõrval pühendas David aega, et maalida ka lähedastest ja sõpradest portreid. David oskas maali hästi panna isiksusi ning armastas maalida inimesi nende tegevust
8 Lõvimaskide ja teemantkvaadriga ümarkaarportaali fassaadi keskel ääristavad raidrustikas pilastrid. Tekstiriba selle kohal kannab maja uuestisünni daatumit. Portaali juures seina müüritud olevad etikukivid on 16.sajandist, etikut pole säilinud. Tallinna üks pilkupüüdvamaid uksi pärineb ca 1640. aastast. Järgmine suur ümberehitus tehti 1908-1922. aastal; interjöör sai uusklassitsistliku välimuse. Muuhulgas oli algselt Mustpeade maja saal kahelööviline, kolmele 8-tahulisele piilarile toetuvate võlvidega, kus piilaritel olid moraliseerivad raidkirjad liigsöömise-, joomise ja lobisemise vastu. Tänaseks on saal tasapinnalise laega, kujundatud neoklassitsistlikus stiilis karniisidega ja seina liigendavate pilastritega. 1970. tehti suur restaureerimistöö seoses 1980. aasta suveolümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas.9
Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a 20. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM AIAD 19. SAJANDIL...20. SAJANDI I POOLEL Uusklassitsism aiakunstis kujunes välja Inglismaal, samuti nagu maastikupark, ning on omamoodi reaktsioon sellele. Fookuses on jälle aed, mitte park, ning kujunduses valitseb korrapära ja klassikalised geomeetrilised vormid. Aed on, vastupidiselt maastikupargile, pügatud hekkidest piiratud ja ümbritsevast maastikust selgelt eraldatud. Uusklassitsistliku aiakunsti tunnusjooned (Hellström 1997): korrapärane aiakujundus, mille juured on inglise renessanss- ja barokkstiilis; intiimne mõõtkava, peenelt väljatöötatud detailid; kohalike, looduslike materjalide kasutamine; kodumaiste ja "vanaaegsete" taimede kasutamine. Uusklassitsism on süntees oma aja erinevatest suundumustest aiakunstis. 19. sajandi lõpus iseloomustasid Suurbritannia ja ka USA aiandust ühest küljest erinevate taimedega
annaabi.ee 
