Rootsivastane liit taastus- selle vastu asusid uuesti sõdima ka Taani ja Poola. Sõjategevus veel u 11a. Eesti alasid ei puudutanud, see toimus Soome aladel, Norras (kuulus toona Taani koosseisu) ja Põhja-Saksamaal. + meri ka. Sõjategevuse käigus sai Karl XII surma. Seda peetakse kahtlaseks- kas vaenlase kuul v omade poolt. (omade poolt, sest osad rootslased pidasid tema poolt jätkatavat sõda ja rahulepingutest keeldumist vastumeelseks). Lõppes ametlikult 1721 Uusikaupunkki rahuga. Venemaa sai lisaks Ingerimaale ka Eestimaa ja Liivimaa. Rootsile jäi veel Soome. Aga Rootsi sain venelt 2 miljonit riigitaalrit (vallutatud alade eest kompensatsiooniks). + võimaluse tollivabalt 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. See väiksem kui see, mida varem oli välja vedanud. Poola ei saanud midagi. Sest jõudude vahekord oli Poola kahjuks, Venemaa oli sõjaliselt tugevam ja suutis need alad hõivata. Ja Taani ei saanud Skandinaavia ps lõunaosa tagasi
Jam Zapolski Venemaa ja Poola. 1582.a Venemaa andis kõik Liivimaal vallutatud linnused Poolale Pljussa Venemaa ja Rootsi. 1583.a Rootsi valduses olid põhja-Eesti ja Ingerimaa Täyssinä Venemaa ja Rootsi, 1595.a ainult Põhja-Eesti kuulus rootsile Stolbovo Rootsi ja Venemaa. 1617.a Rootsi sai oma valdusesse ka kogu Ingerimaa Altmargi Rootsi ja Poola. 1629.a Rootsi valdusesse jäi kogu mandriala Brömsebro Rootsi ja Taani vahel. 1645.a rootsi valdusele liideti Saaremaa Uusikaupunkki Rootsi ja Venemaa vahel, 1721. See lõpetas Põhjasõja Eestis. Rootsi loovutab Eesti-ja Liivimaa Vene riigile. Balti kubermangud säilitavad laialdase omavalitsuse, nn. Balti erikorra Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Eestlased, venelased, lätlased, soomlased, rootslased Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Ta oli monarhi määratud kõrgeim valitsusametnik. Kamandas sõjaväge, kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kuulutamist kubermangus.
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk
Stolbovo- 1617. aastal sõlmitud rahu Venemaa ja Rootsi vahel, millega viimane sai soodsalt oma valdusesse kogu Ingerimaa. Rahuleping nihutas Rootsi-Vene piiri Narva jõest märksa kaugemale itta, kus see püsis Põhjasõjani. Altmargi- 1629. aastal sõlmitud rahu Poola ja Rootsi vahel, millega Rootsi sai kogu Eesti mandriala enda võimu alla. Rootsi valdusesse läks ka tänapäeva Läti koos Riiaga. Brömsebro- 1645. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Taani vahel, mis lõpetas Taani aja Saaremaal Uusikaupunkki- 1721. aastal sõlmitud rahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis lõpetas Rootsi aja Eestis. Erinevad rahvusgrupid Eesti aladel. Venelased. Suurel hulgal soomlasi (Virumaal 20% rahvastikust). Lõuna-Eestis rohkesti lätlasi, enamasti Kuramaalt. Vähem Hollandlasi, sotlasi, ungarlasi, leedulasi jt. 1630. aastatel moodustasid mitte-eestlased Lõuna-Eestis tervelt kuuendiku kogu maarahvastikust. Kindralkuberneri positsioon ja ülesanded. Kidralkuberner resideeris Toompeal. Kamandas
säilitada osa Pommerimaast (suuresti tänu Prantsuse toetusele), 1720 juunis Rootsi ja Taani vahel. Seejuures andsid britid (Stanhope) Rootsile mõista, et tehes järeleandmisi läänepool, on Stockholmil lootust saada toetust, kui üritab idas Venelt Läänemere provintse tagasi vallutada. Brittidel oli tõepoolest kavas luua Venemaa vastane koalitsioon, ent see kaste ebaõnnestus. 1721 sõlmiti Prantsuse vahendusel Uusikaupunkki (Nystad) rahu Vene ja Rootsi vahel, mis fikseeris Venemaa territoriaalsed võidud ja tõusu Euroopa suurriigiks ning Rootsi muutumise teisejärguliseks regionaalseks riigiks. X RAHVUSVAHELISED SUHTED PÄRAST UTRECHTI RAHU JA PÕHJASÕDA 43 Utrechti (ja Uusikaupunkki) rahu järel kujunes Euroopas lõplikult välja nö
iseseisvusest - baltisakslased. Tellingshausen - teatas, et siinsete baltisakslaste sooviks on anda Eesti alad Saksa riigile. Berliin oli selleks ajaks veendunud, et sõja lõppedes peab Saksamaa enda kätte saama kõik vallutatud alad. Berliin soovis mingisuguseid ametlikke otsuseid, ei piisanud ainult rüütelkonna esimehe suusõnaliselt soovist. 17. dets võtsid vastu vormilised otsused, millega palusid abi Eesti ja Läti lahutamisele Vene riigist. Tuginesid Põhjasõja aegsetele aktidele, Uusikaupunkki rahulepingule ja Riia kapitulatsiooniaktile - baltisakslased on andnud siinsed alad vabatahtlikult keisrile, nüüd aga on keiser kukutatud. Rüütelkonnal ajalooline kohustus võtta nende alade juhtimine taas üle. Dets jooksul anti need otsused edasi Berliini, aga emamaa sakslased olid muutunud ettevaatlikuks - leidsid, et rüütelkonnad on siiski ajast ja arust institutsioonid, mis ei saa kõneleda kogu kohaliku rahva nimel
annaabi.ee 
