Nende teemade alusel tuleb 5 lühivastustega küsimust (4-5 lauset). Pikem analüüsiv vastus valmistada ette 2 teema jaoks. Teemade loetelu ja vastavad teosed on AY loengukavas (ÕIS) ja loengus jagatud materjalides. Iseseisva tööna on osa vastuseid vaja ette valmistada Antiigileksikoni ja Tragöödialeksikoni alusel. Mütoloogia teemade kohta vt. õpikud kirjanduse loetelust. 1. Millises seoses on omavahel mõisted humanism ja antiik (vt. ka Antiigileksikon, HUMANISM, UUSHUMANISM? Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standardid, mille järgi hinnata kultuuri ja õigupoolest kõiki inimtegevuse alasid. Saadi aru, et elu ühiskonnas ei kulge mitte ainult Jumalast seatud korra järgi, nagu arvati eelmistel sajanditel. Algas usk inimesesse, tema mõistuse jõusse ja loomingulistesse võimetesse. http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis
· Peamine osa ühiskonna tasandil lahendavatest probleemidest lähtuvad täiskasvanute vajadustest ning sooviidest · Last vaadeldakse ka uurijate poolelt täiskasvanukeskselt · On kujunenud täiskasvanute ennenägematu võim laste sümboolse keskkonna üle 8.loeng HARIDUS Indiviidile- mis indiviidiga toimub, haridus täiustaks ja arendaks Haridus on: 1 Kui ppõrgimus jumalanäolisuse poole (keskaeg) 1 Kui inimese võimete- valmiste esiletoomine (uushumanism) 1 Kui inimese eneseloomine harmooliseks tervikuks (humanism) 1 Kui kriitikavõime võõrpoolse äramääratuse vastu (valgustus) 1 Kui inimese püüd end teostada antud ajaloolis- ühiskondlikes elusseotes (materialism) 1 Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism) 1 Kui rikkalikud õppimisviisid (postmodernism) 1 Inimese ja maailma ühenduse teke, inimese saamine mõnituseks vabaks olendiks
2. Valgustuse ühisjooned a) Hinnangu kriteeriumiks on inimmõistus. · Vana korda ja kiriklikku maailmavaadet peeti mõistusevastaseks. · Ratsionalism teadmiste aluseks on mõistus ja loogika. b) Astuti välja katoliku kiriku ja selle ideoloogia vastu. c) Võitlus vanamõtteviisiga, võeti kasutusele täpis- ja loodusteaduste saavutused. · Ka ühiskonna arengut nähti sarnaselt, looduseaduste arengule. d) Uushumanism eesplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega. e) Enamus pooldas eraomandit kui inimese loomulikku õigust, mida tuleb kaitsta feodaalse vägivalla vastu. 3. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud
uskusid, et mõistuspärase eluviisi eeskujud leiduvad antiikajast. Rousseau'lik demokraatia hindas Antiik-Kreeka poliitilist eeskuju (vahetu demokraatia). Algasid mitmed arheoloogilised väljakaevamised (mh Pompeij). Vana-Kreeka kunsti avastamine (renessanssi eeskuju oli Vana-Rooma). Esteetiline ja poliitiline vaimustus: ,,Õilis lihtsus ja vaikne suurus". a. Oluline oli arhitektuur: Napoleoni ajal ampiir Rooma Keisririik b. Kirjanduses: Uushumanism (1770-...) oluline Saksa aladel: nt Goethe Uus ülikooliideoloogia akadeemiline vabadus 18sajandi majandus Paljudes riikides jätkus veel merkantilism, aga 18saj hakatakse vastukaaluks väärismetallidele taas pöörama tähelepanu põllumajandusele (loodusteaduste mõju). Füsiokratism: merkantilismi vastand, mis pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks ning nõudis vabamajandust (riigi kontrolli vastand / liberalismi algus). 18saj periodiseerimine:
Saksa keelepositsioonid olid seni suht nõrgad, kõrgemad tegelased suhtlesid prantsuse keeles. Arvati et saksa keel kõlbab ainult sõjaväkke ja lihtinimestele, kõrgemas seltskonnas suheldakse ikka prantsuse keeles. Muutuma hakkab selline vaade alles 18saj II poolel romantismi ja valgustuse mõjul. Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus, kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana- Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika Saksa keskaeg. Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas). 19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel. On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid
annaabi.ee 
