Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"uusasulaid" - 5 õppematerjali

Kinnisvara hinnad – kas langus on käes
3
doc

Kinnisvara hinnad – kas langus on käes?

Näiteks müüdi Läänemaal, Lihula vallas infrastruktuuridest kaugel asuvat maja, mis oli üle 20 aasta tühjalt seisnud ja amortiseerunud 255 000 krooniga, kuigi maja tegelik väärtus jäi vahemikku 100 000 ­ 150 000 krooni. o On tekkinud palju kinnisvaraarendus projekte. Kinnisvaraarendajad ehitavad lõpuni nõukogudeaja lõpul pooleli ehitusega seisma jäänud korterealamud ning suurlinnade külje alla rajatakse uusasulaid. Viimastesse kinnisvaraarendajad rajavad infrastruktuurid ning eraldavad iga maja juurde pisikese krundi. o Korterite ja majade üürihinnad on tõusnud ning keskmiselt võib öelda, et korteri üürihind moodustab poole või isegi rohkem keskmisest palgast. · Mida on kinnisvaraturul endaga kaasatoonud 2007. aasta? o Kinnisvara hinnad, eriti uuselamute hinnad, on langenud kohati kuni 30 %

Kategooriata → Väljendusoskus
77 allalaadimist
Linna- ja ruraalgeograafia
16
docx

Linna- ja ruraalgeograafia

tühjenevad ja vananevad; asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust 3. Sotsiaalasulad (N:Jämejala, Vasalemma)- osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; en 200-1000 elanikuga; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest 4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme, Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju- korterilised elamud 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
Ruraal- ja linnageograafia-ruraalgeograafia
38
doc

Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia

2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid • Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi:

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Ruralgeograafia kordamine 2017
12
docx

Ruralgeograafia kordamine 2017

Osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus (teeninduskeskus); Enamasti 200-1000 elanikuga; Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; Kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest o Endised põllumajanduskeskused: Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; Kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asute rühm Eesti NSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm üldse; Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks); Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid) Domineerivad palju-korterilised elamud o Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad: 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
Ruraalgeograafia eksamikonspekt
11
docx

Ruraalgeograafia eksamikonspekt

teenindusasustused enamasti puuduvad; üldiselt tühjenevad ja vananeva elanikkonnaga) 2. Majandusasulad (kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud) Nt Virtsu, Aseri. 3. Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua. 4. Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja. 5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru 6. Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna.

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun