Kindlalt formuleeritav väline käitumine, kannab endas minevikus aksepteeritud norme. Konfutsius tähistas siirust, traditsiooni järjepidavust. Konfutsius pidas tähtsaks vanu kombeid ning rituaalide ja kombetalituste täpset täitmist, siirust ohverdamisel. Ta ütles, et kui endal pole võimalik ohvritalitust sooritada, pole mõtet määrata ka asetäitjat.(hiinas oli see tihti kombeks) Kommetest räägib "Vestete ja vestluste" X peatükk - see on pakunud huvi vanahiina kombeid uurivatele etnograafidele. Tangi ajastust peale oli see otsene käitumise, riietumise ja söömise jne eeskiri. Näiteks räägiti seal toiduohvrist. Konfutsius tahtis, et inimesed lamaksid peaga ida suunas, isegi haigena. Konfutsius taunib kommete ebakorrektsest täitmist ja ametniku hoolimatust kombetalituste suhtes võib tõlgendada ka võimupiiride ületamisena. Mõju tänapäevani: jaapanlastele, korealastele.
Karl Linné ( 1707-1778): *ladinakeelne teaduslik süsteem elusolendite kirjeldamiseks * kolm põhirühma: taimed, taimloomad, loomad *igaühel on kahesõnaline nimetus: perekond + liik Seletus loodusteadustes Charles Lyell ( 1797- 1895) : geoloog, aktualismiprintsiibi looja(oletus, looja et Maa ajaloos on toiminud needsamad jõud ja protsessid, mis toimivad tänapäevalgi), aktualism on aluseks geoloogilisi protsesse uurivatele meetoditele Charles Darwin ( 1809- 1882): loodusteadlane, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste:taime ja loomaliigid pole muutumatud Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Dmitri Mendelejev (18341907) oli vene keemik, kes avastas perioodilisusseaduse (keemiliste elementide omaduste perioodiline sõltuvus nende aatommassist), mis on
miinuseks veel see, et Freudi teadvusekäsitlust ei saa kontrollida ja seepärast ei ole see veel tänapäeva psühholoogias kinnitust leidnud. Üheks etteheiteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, nähtusi, mida psühhoteraapias käsitletakse on raske mõõta. Lisaks on ka seda kritiseeritud, et psühhoanalüüs keskendub psüühilisetele häiretele normaalse käitumise asemel. Kuid samas ta on olnud eeskujuks paljudele teistele psühholoogiat uurivatele isikutele. Positiivseks osutub ka see, et ta tõestas oma katsetega, et inimese käitumist saab muuta tema meetodite abil. Isiklikult arvan, et Freudil oli nii isiksuse psüühilise struktuuri kui ka muude teooriate kohta õigus. Sooviksin ise ka ajas tagasi rännata ning minna tema ühte teraapiasse, kus ma lamaksin tema patsiendi diivanil ja ta rakendaks mu peal vabade assotsiatsioonide meetodi, sest usun, et ka mind
Aga ettenägelikkust on tarvis igal pool. Näiteks kliima muutumine ebasoodsaks põllundusele meist kaugemal, võib seoses migratsiooniga tekitada probleeme siingi. Peamine ka Eesti keeruline kliima vajab edasist põhjalikku tundmaõppimist ja ühiskond peab olema valmis kliimaohtudega tegelemiseks. Vahendite eraldamine uuringutele, ilma ja päästeteenistusele ning meditsiinile ainult suurendaksid kindlustunnet, et tuleme looduse kapriisidega toime. Kaasaegseid kliimamuutusi uurivatele teadlastele väidetakse aegajalt vastu, et kliima muutused on loomulikud, kuna Maa kliima on olnud minevikus aastatuhandeid tagasi korduvalt kardinaalselt erinev praegusest. Ei ole põhjust eitada, et kliima muutub ka tulevikus loomulike looduslike protsesside tõttu. Kuid loomulik on samuti, et meid huvitavad eelkõige kliimamuutused, mis toimuvad meie, meie laste ja lastelaste elu ajal. KASVUHOONEEFEKTI OLEMUS Kasvuhooned on tavaliselt kaetud klaasiga
Kokkuvõte Looduskatastroof on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju. Loodusõnnetus on "õnnetus" seetõttu, et ta toob endaga kaasa mingid konkreetsed ja otsesed tagajärjed, milleks võivad olla inimvigastused või varalised kahjud. Kui toimub näiteks kõva keeristorm inimtühjas kõrbes, siis pakub see teatavat huvi vaid mingile grupile antud valdkonda uurivatele inimestele, kuid tegemist ei ole loodusõnnetustega. Kui aga sarnane situatsioon juhtub mingis asustatud piirkonnas, kus on ohustatud inimesed, siis on tegemist loodusõnnetusega ja vajadusel alustatakse riiklike kriisireguleerimisplaanide elluviimist. Kui maailma mastaapides võib toimuda mitmeid suuri loodusõnnetusi, mis põhjustavad väga ränki tagajärgi (üleujutused, maavärinad, rusuvoolud jne), siis Eesti tingimustes on nende õnnetuste toimumise tõenäosus väga väike. Eesti asub
Nendele piirkondadele on iseloomulikud hoonete ja infrastruktuuriobjektide suur kontsentratsioon, inimesed on hõlmatud peamiselt majanduse sekundaarses ja tertsiaarses sektoris ning rahvastikutihedus on tavaliselt suur. Linnageograafia areng. Linnageograafia on traditsiooniline geograafia haru. See sai alguse 19. sajandi lõpus. Alguses tegeles linnageograafia peamiselt linnade arengu iseloomu ja struktuuri kirjeldamisega. Lisaks pakkusid varajastel aastatel linnu uurivatele geograafidele huvi 3 asustuse arengu kirjeldus ning linnade paiknemise sõltuvus füüsilisest keskkonnast. Tollal võrdlesid paljud teadlased linna arengut inimese bioloogilise eluga. Linnageograafia on oluliselt arenenud alates 1950. aastatest. Viimase poole sajandi jooksul on võimalik rääkida neljast linnageograafia lainest. Need on linnageograafia teaduslikustamine (1960. aastatel), ühiskondlikustamine (1970
annaabi.ee 
