(Eesmärk: ma tahan teada, kas töötuse määr 30-40 aastaste meeste seas on teistsugune kui sama vanusegrupi naiste seas) · Kas neid omadusi/nähtuseid on üldse võimalik praegusel ajal olemasoleva metoodikaga uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on
Iga kokkupuude brändiga on kommunikatsioon Tarbija saab päevas 3000-5000 brändisõnumit Sõnumite liigid ITK-s (5) Planeeritud sõnumid- reklaam, müügiedendus, pakend, isiklik müük, sponsorlus jm Toote sõnumid- toote disain, hind, töökindlus, jaotuskanalid, maine jm Teeninduse sõnumid- klienditeenindajad, sekretärid, esindajad, autojuhid jm Planeerimata sõnumid- artiklid, kuulujutud, uuringufirmade raportid, testid jm (nt jutt mida arutatakse omavahel) Kommunikatsiooni puudumine- vaikus kriisi ajal, pärast kliendi päringut jne Sõnumite strateegilise järjepidevuse mudel (VAATA) Ütle (planeeritud ja itk sõnumid) kinnita (planeerimata sõnumid) tee (toote ja teeninduse sõnumid) Sidusrühmad (Stakeholders) Sidusrühmad on isikud või organisatsioonid, kes võivad organisatsiooni mõjutada või selle poolt mõjutatud saada
täpsemalt tehtud on: Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti? Kuidas informatsiooni koguti Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile? Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded, erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid, müügiaruanded jmt) Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt) Teiseste infoallikate usaldusväärsus? Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad?
kuidas seda täpsemalt tehtud on: Probleemi kirjeldus. Millist informatsiooni otsiti ja mille kohta andmeid koguti? Kuidas informatsiooni koguti Kas tugineti teisesele (ehk sekundaarsele) informatsioonile? Millised on sisesed teisese informatsiooni allikad? (raamatupidamise aruanded, erinevad eelarved ja kokkuvõtted, klientide andmebaasid, müügiaruanded jmt) Millised on välised teisese informatsiooni allikad? (raamatukogud ja muud avalikud allikad, valitsuse väljaanded, kommertsallikad, uuringufirmade väljaanded, standardandmed, meediaallikad, arvuti andmebaasid vmt) Teiseste infoallikate usaldusväärsus? Teisese informatsiooni töötlemise ja selle põhjal järelduste tegemise juures on eriti oluline kaaluda andmete usaldatavust. Kas neid andmeid ikka saab 100%-liselt uskuda, et nende põhjal olulisi ja võib olla firma jaoks otsustavaid otsuseid langetada. Millist esmast (ehk primaarset) informatsiooni on kogutud ja analüüsitud? Kes olid andmete edastajad?
G.H. Gallup on andnud nime üldmõisteks gallupile (avaliku arvamuse uuring: ühiskonna aktuaalsed probleemid, valitsuse, parteide, ühiskonnajuhtide tegevus, inimeste väärtushinnangud, seisukohad, ootused, nende muutused; kasutatakse esindava valimi küsitlust). 1930. aastate lõpuks oli USA-s turuinfot pakkuvaid firmasid mitu. 1941-1950 – teaduslikkuse etapp Sõjajärgsetel aastatel pöörati tähelepanu sotsioloogilistele uuringutele ning see tõi kaasa uuringufirmade buumi. 1951- 1960 – eksperimentalne etapp Turunduskontseptsiooni üha laiem tunnustamine põhjustas turundusuuringute järsu kasvu. Firmad jõudsid järeldusele et uuringul on nõuandev roll. 1961 – 1970 – Kvantitatiivne etapp. Turundust hakati analüüsima arvutitega, uurimistöödes kasutati matemaatilisi mudeleid. 1964. üllitati Journal Of Marketing Research. 1971 – 1980 – Tarbijakäitumise etapp.
annaabi.ee 
