Eesmärk on vaja teada, kas teisel samas valdkonnas tegutseval ettevõtel on põhjust ärilise tegutsemise alustamiseks ja kas see tasub ennast ära ning milliseid tooteid tahavad potentsiaalsed kliendid. Kuidas pakkuda klientidele suurepärastklienditeenindust. 4. Teabeallikad: Kasutatakse nii esmaseid kui teiseseid teabeallikaid. Teisesed andmed on sarnaselt uuringust saadavad andmed, mille tellijaks oli Videoplanet. Esmasteks andmeteks on otsene küsitlus inimestelt. 5.Uurimistehnika valik: Kohalikus kaubanduskeskuses ja klientidelt kes külastavad meie konkurenti AS Filmari. 6. Valimi määramine: Kohalikus kaubanduskeskuses küsitletakse inimesi ühe nädala jooksul iga päev nelja tunni jooksul, kella neljast pärastlõunal kuni kella kaheksani õhtul. Järelikult on sel puhul tegemist juhusliku valimiga. Samuti küsitletekse meie konkurendi kliente, mis tähendab et tegemist on mittejuhusliku valimiga. Küsitlusleht 1
info on asjakohane 9) Millist allikmaterjali tüüpi peetakse kõige aktuaalsemaks ja kuidas seda leida? - Tunnustatud erialaseid ajakirju. Raamatukogudest, poodidest, internetist. 10) Millist allikmaterjali tuleks vältida ja miks? - Wikip, aruteluportaalid – saab ise muuta sisu, artiklites ebatäpne ja vananenud info. 11) Milliseid kriteeriume peab uurimisülesanne täitma? - Teostatavus: uuritavate adekvaatne arv, adekvaatne uurimistehnika, tasuvus aja- ja rahakulu arvestades, sihtmärgi järgitavus. - Huvitatavus teostajale - Uudsus: kinnitab või lükkab ümber varasemaid leide, laiendab varasemaid leide, kindlustab uusi tulemusi. - Eetilisus - Tähtsus: teadusliku teabe suhtes, praktika juhtimise suhtes, edasiste uurimiste suhtes. 12) Millised on esmaste andmete kogumise meetodid? Millisel juhul on eri meetodite kasutamine kõige otstarbekam? - Küsitlus - kvantitatiivne/kvalitatiivne
· Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine, mis võimaldab uurida seni veel mitteküllaldase tõestusega seoseid ühe konkreetse juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab põhiteadmistele ka teatava ainealase pädevuse. Lijphart (1971, 691) lisab, et juhtumianalüüs võimaldab meil ühte juhtumit põhjalikult ja süvendatult uurida ning
Fookusgrupi käigus saadud andmete analüüsiks ei ole spets.meetodeid. Puudused: grupiliikmetele sobiva aja leidmine, domineerivad isikud rühmas, nõudmised juhile, informatsiooni raske analüüsimine. -1- 4. Kontent-analüüs ja selle erinevad variandid. Kontent-analüüs e. sisuanalüüs on uurimistehnika kommunikatsiooni sisu objektiivseks, süstemaatiliseks ja kvantitatiivseks kirjeldamiseks. Sisuanalüüsi süstemaatilisus - analüüsitav sisu peab olema valitud selgelt sõnastatult ja järjekindlalt rakendatud reeglite alusel valim peab moodustuma kindlaid protseduure järgides, nii et igal objektil oleksid võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Objektiivsus viitab asjaolule, et uurija enda eelistused ja suhtumised ei tohi mõjutada materjali töötlemist ega järeldusi. Mõistete
positsioonile uurija asub, millised meetodid ta valib ja milliste kategooriate alla ta viib faktid. NB! - ajaloolase aususe ja konjunktuurluse probleem! 3) Ajalooteaduse hetkeseis. Et ajaloolane asuks antud probleemi uurima, on vähe sotsiaalsest tellimusest ja ajaloolase subjektiivsest soovist. Peavad olema ka objektiivsed tingimused antud probleemi lahendamiseks – teadus peab olema selleks küps. Ajalooteaduse taseme määravad allikate seisund, uurimistehnika tase, teadusliku terminoloogia väljatöötatus, ühiskonnateadusliku mõtte ja naaberteaduste tase, teaduse organisatsiooniline korraldus jne. Väga olulised on välismõjud – so.ajalooteaduse tase teistes riikides ja teaduselu avatus (rahvusvahelisus) – ideed ja teadus ei saa areneda suletud ruumis, isoleeritult ükski rahvuslik tadus ei toitu ainult oma genereeritud ideedest. Teatud ideed, mis on tekkinud ühel maal, võivad
neist oletustest on õige. Selleks on tarvilikud tingimused, mis kas korraga või järgemööda välistavad liigse(d), kuni alles jääb üks ja seega tõene. Tööhüpoteesist tulenevad uurimisülesanded peavad olema konkreetsed ja reaalsed. Ülesandeks võib võtta näiteks mõne nähtuse kirjeldamise. Igale uurimisülesandele tuleb anda hinnang järgmiste kriteeriumite alusel: 1. teostatavus: uuritavate adekvaatne arv adekvaatne uurimistehnika tasuvus aja- ja rahakulu arvestades sihtmärgi järgitavus 2. Huvitavus teostajale 3. Uudsus: Kinnitab või lükkab ümber varasemaid leide, Laiendab varasemaid leide, Kindlustab uusi tulemusi. 4. Eetilisus 5. Tähtsus: Teadusliku teabe suhtes, Praktika juhtimise suhtes, Edasiste uurimuste teostamise suhtes. 35 SAADAKSE TULEMUSED, MIS LISAVAD UUT TEADMIST, KUID EI LAHENDA PÕHIMÕTTELISI KÜSIMUSI.
mille objektiivne uurimine kõrvalise uurija poolt on vägagi keerukas ettevõtmine. Pikaks sammuks unenägude uurimise edenemisel oli avastus, et une nägemise perioodid seostuvad une erilise staadiumiga, mille jooksul toimuvad magaja silmade suureamplituudilised liikumised suletud laugude taga. Seda staadiumit nimetatakse kiirete silmaliigutustega (KSL) une staadiumiks ja seda käsitleme edaspidi lähemalt. Sellised uuringud on saanud võimalikuks tänu uurimistehnika arengule, mis lubab registreerida magaval inimesel aju ja silmade liikumisest tekitatud bioelektrilist aktiivsust. Unenägusid on uuritud ka kui võimalikke tunnetusprotsesse. On ilmne, et unenägudes peegeldub see, mida oleme kogenud, läbi elanud, meenutanud kokkuvõttes ühel või teisel moel tunnetanud. See ei © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 5
annaabi.ee 
