Arengupsühholoogia käitumuslike, kogemuslike muutuste uurimine vanuse suhtes (teaduslik uurimine) Tõestus+uurimismeetod+teoorial põhinevad+korrastav metoodika (keskmine/enamik) Teooria- süsteemne, loogiline, seletav ARENG- peegeldab muutusi indiviidi arengus /vilj-surmani/ Metodoloogia-õpetus tead uurimismeetodist Muutused KORRAPÄRASED, KINDLAD TUNNUSED MEETOD-teooria,hüpoteesi kinnitamiseks Biol+looduslik nähtus= erinevad mõjurid// keskkond - Uurida-seleteada konkreetset hüpeteesi 1. FÜÜSILINE-kehade erinevate struktuuride küpsemine o KIRJELDADA kas?kui palju? 2. MOTOORNE-/kirjaoskus/ oskuste progresserumine o SELETAMINE- miks?kuidas? 3
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet
Uurime analüüdi pH-d, selle (aine mahla/vilja kuumutatud vesilahuse) toimet titrandiga mille konsentratsioon on meile täpselt teada. Hüpoteesiks on see, et iga puu/juurvili omab happelisuse taset. Uurime kolme varem nimetatud vilja. Õunaks Paide taliõun mis kasvas enne II maailmasõda Paide linnas. Sibulaks on harilik sibul mis on kasvatatud hollandis, kus 22% maast katavadki sibulate põllud, ostetud poest. Pirniks keskmise kasvuga harilik Euroopa pirn mis on ostetud Viljandi turult. Uurimismeetodist tiitrimine on meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). See on meile oluline kuna selle abil saame ära määrata tiitritavate ainete happelisuse tasemed, ehk nende ainete pH. Lk 3/9 Praktiline katse hariliku sibulaga 1.1 Lähemalt sibulast :
heaolu nimel väga tähtsal kohal. Ben-Artzi´i ja Hamburgeri (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit Hamburger, Ben-Artzi, 2000) poolt on tõestatud, et ekstraverdid, introverdid, neurootikud ja mitteneurootikud kasutavad erinevaid teenuseid internetis. Spekuleeritakse, et jututubade kasutajad on põhiliselt introverdid ja neurootikud, kuna internetis on kergem ,,oma mina" väljendada, samas kui ekstraverdid ja mitteneurootikud seda traditsioonilisel viisil teevad. Uurimismeetodist rääkides, oli 40 küsitletut hi-tech tootajat (19 meest ja 21 naist), kes kirjeldasid end kui jututoa kasutajaid. 20-32 aastased osalesid jututoa aruteludes 20 minutit ning seejärel vastasid küsimustikele. ,,Päris-mina" küsimustik koosnes neljast küsimusest ning vastuseks sai olla vaid ,,jah" või ,,ei". Küsimusteks olid: kas avaldad end rohkem interneti- sõpradele, kui päris sõpradele ja kas on asju, mida sa ei saa jagada päris-elu sõpradega, kuid mida jagad netis
3.6 Ajalooline uurimus Ajalooline uurimus põhineb Krathwohli (2004c, 572) sõnul küsimusel varasemate sündmuste kohta, millele vastatakse valitud faktidega. Ajaloolise uurimuse eesmärk võib olla tänapäeva ja ajalooliste sündmuste vahel paralleelide tõmbamine, teoreetiliste seisukohtade toetamine või mingi sündmusteahela arusaamiseks vajalike vaadete selgitamine. Ajaloolased otsivad samuti põhjuslikke seoseid, kuid erinevalt mõnest teisest uurimismeetodist toimub kõik väga naturaalsetes tingimustes, mida ei ole võimalik mingil moel muuta. Järeldused tehakse juba ammu toimunud sündmuste põhjal. Põhjuse tõestamine on raskem ning seetõttu on populaarsemad komplekssete nähtuste selgitamine, millel võib olla mitmeid põhjuseid (Krathwohl, 2004c, 579-583). 3.7 Alternatiivsed uurimisstrateegiad Lisaks eelnevalt käsitletule on mõned alternatiivsed uurimisstrateegiad: tuleviku
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida stimulante ja nende toimet inimese organismile, seda kohvi joomise ehk kofeiini manustamise näitel. Valimi moodustasid Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi 15 õpetajat, kes tarvitavad kohvi. Töö koosneb teoreetilisest ja uurimuslikust osast. Uurimistöö teoreetilises osas on antud ülevaade stimulantidest, nende klassifikatsioonist, kasutamisviisidest ja mõjust inimese organismile. Töö teine osa annab ülevaate uurimuse korraldamisest, uurimismeetodist ja tulemustest. Avaldan tänu Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi õpetajatele, kes olid lahkesti nõus minu uurimuses osalema. 3 1. Teema teoreetiline käsitlus 1.1. Uimastid Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nimetatakse psühhoaktiivseteks aineteks ehk uimastiteks. Osa neist on kasutusel ilma piiranguteta ( kohv ), mõnede
· MILLINE KONTROLLITASE? kõige nõrgem eksperimeni liik on ,,kvaasieksperiment." Kõige parem põhjus-tagajärg küsimusele vastamiseks on läbi viia ,,tõeline" või ,,kontrollitud" eksperiment. Võime eristada välj ja laboratoorseid eksperimente. Nt saab nii vaadelda laste käitumsit sõltuvalk sellest, millist multikata nad eelnevalt vaatasid. · ANDMNETE SALVESTAMINE olenemata uurimismeetodist tuleb andmed alati salvestada. o Koguda käitumise vaatlusandmeid. Uurija jäldib osalejat ja teb süstemaatiliselt märkmeid. o Intervjuud j küsimustikud. Uurija intervijueerib osalejaid ja uurib koos nendega mõtteid ja tundeid. o Testid mingi kindla võime määramiseks. · USALDUVÄÄRSUS JA VALIIDSUS terminit usaldusväärsus aetakse sageli segi valiidsusega
annaabi.ee 
