Eesti Mereakadeemia Hüdrometeoroloogia ja loodushoid Uurimislaevad Referaat Koostaja: Marianne Kangur Rühm: KM21 Õppejõud: Urmas Lips Nelli Norit Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Mis on uurimislaev......................
.................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA SOTSIAALSED TULEMUSED.........................................................5 4. RANNIKUMERE KAUGSEIRE ARUANDED....................................6 5. IN SITU MÕÕTMISED – MIS JA KUIDAS ?....................................7 5.1 Mõõtmisplatvormid:..................................................................................7 5.1.1 Uurimislaevad........................................................................................................ 7 Suurimad uurimislaevad.............................................................................................. 8 Arktika (Venemaa)................................................................................................... 8 Chikyu (Jaapan)....................................................................................................... 8
2. Kaupade ja reisijate merevedude liigitus Kaubalaevad (Cargo vessels) Kuivlastilaevad Tankerid Kombineeritud lasti laevad (Combined cargo vessels) Reisilaevad Kauba-reisilaevad (Cargo-passenger vessels) Abilaevad (Auxiliary vessels) Kalalaevad (Fishery vessels) Õppelaevad (Training vessels) Uurimislaevad (Research vessels) Eriotstarbelised - tuletornilaevad, kaablilaevad (Light vessels, Cable vessels) Sportlaevad (Sport boats) 3. Merevedude liigitus töökorralduse vormi järgi (tramplaevandus, liinilaevandus) 4. Prahilepingute liigid Broneerimiskiri, tellimuskiri (Booking-Note) – kasutatakse liinilaevanduses suhteliselt väiksete kaubapartiide veotellimuste vormistamiseks.
Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger" alustas oma 3,5 aastast ümbermaailma uurimisreisi kapten G.Naresi juhtimisel. Teaduslik juht oli C.W.Thompson. ekspeditsioonil uuriti süstemaatiliselt laialdasi alasid mitmes ookeanis, koguti põhjaproove, bioloogilisi proove, mõõdeti merevee temperatuuri. Tulemused avaldati 1880-1895. kirjeldati üle 3000 uue mereorganismi. Ookeani uurimise tänapäev: hästi sisustatud uurimislaevad ja laboratooriumid, kõrgel tasemel allveevarustus, automaatpoid ja proovivõtjad. Maailmameri Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli,
Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010 Floristilised ja faunalised Biogeograafilised ja biotsönoloogilised Keskkonna muutused Ökotoksikoloogilised Mudelid Eksperimentaalne ökoloogia
Laevu liigitatakse kuude jääklassi: ABS Class A5; A5; A0; B0; C0 ja D0. Esimene neist on tugevaim, viimane nõrgim aluste jääklass. ABS Class A5 alused on ainsana suute- lised tulema toime Arktika meredes ekstreemsetes tingimustes ilma jäämurdja abita. ABS klassi A5 (Arctic Ice Class) kuuluvad sajad alused, kaasa arvatud Arktika uurimislaevad. Ülejäänud klas- sidesse kuuluvad alused vajavad jäämurdja poolt eskortimist, samuti kehtivad neile navigatsiooni- piirangud olenevalt aastaajast. Küsimused 1. Millise suurusklassi laevu ehitatakse maailmas kõige enam?
annaabi.ee 
