küsimuste suhtes. [Vt P.Jõgi; moraalne realism (moraaliväärtuste ja -normide tuletatavus teatud asjade olemusest, nt (MR väitekirjas) kaubandusliku käibe tegevusmallidest]. [3]Õigusfilosoofia suunda, mis tunnustab inimese voli ja suva õiguse normatiivse sisu ja regulatiivse toime kindlaksmääramisel, nimetatakse õiguspositivismiks. [selgita, miks pelk positivism on ebasobiv sõna]. Minu arvates tänapäeval on tegemist pigem metodoloogilise, õigusteooria uurimiseseme valiku küsimusega: kas õigust uuritakse nö õigusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva õigusega, või uuritakse nö ekstsentriliselt, õiguse suhtes väliseid faktoreid arvestades. [Kui õigusel ongi loomulikud/välised piirid, siis näivad need pigem muutuvad ühes inimühiskonna ajaloolise arenguga (areng ei tähenda tingimata progressi). Samuti ei saa
rollivahetuseks. Ideaalse diskursuse probleem on see, et tegelikkuses (reaalses diskursuses) on piiratud aeg, osalejate arv, vabadus osalemiseks, keelemõisteline ebaselgus, piiratud informeeritus, rollivahetuse võimatus. Ideaalset varianti kritseritakse tugevalt, sest keegi pole ideaalse diskursuse situatsioonis viibinud. See pole seega reaalne diskursus. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline tunnetus-huvi on
ulatuses. Nende rakendamise/leidmise vormiks saab olla kaalutlus. Reeglid on normid, mis definitiivselt midagi lubavad, keelavad, käsivad. Nende rakendamise vormiks on üldjuhul subsumeerimine. Seega on printsiipide teooria nende eristamise implikatsioonide süsteem. I- 1. Õteadus: süsteemne-str. ne käsitlus I-1.1 Süsteemse-str. se käsitluse olemus igat teadust peab saama määratleda tema uurimiseseme ja –meetodite kaudu. Korra ja julgeoleku loomiseks toimib tänapäeval väga keerukas õ-normide kompleks mille str. i tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel. Õe tundmaõppimine, seletamine, tunnetamine. 1 Õteaduse üleanne on Õe kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne süsteemne tundmaõppimine
7. Märts 2009 a. 6 Raska Eduard. (2002). Kriminoloogia. Tallinn: Juura, lk 183. 8 Tähtis on rõhutada, et vaatamata üksmeele puudumisele rea viktimoloogia oluliste mõistete suhtes, saab kindlalt konstateerida seisukohtade kokkulangemist kuriteoohvri isiksuse ja käitumise uurimise tähtsuse kohta.7 Kriminaalse viktimoloogia kuid distsipliini iseseisvus on põhjustatud spetsiifilise uurimiseseme ja eriliste funktsioonide olemasoluga, nagu ka rakenduslikku laadi ülesannete olemasoluga. Kriminaalne viktimoloogia areneb aktiivselt. Töötatakse läbi olulise mahuga informatsiooni erinevate kuritegude ohvrite ja asjaolude kohta. Seda mööda kui nende uurimine viib konkreetse isiku ja olukorra viktimoloogilisele spetsiifikale, distsipliini sees kujunevad välja uued suunad. Mõned neist on alles tekkinud, teised võivad olla liigitatud viktimoloogiliste eriteooriate hulka.
- Õiguse igipõliseks ideaaliks on õiglane õigus, st õiglus on õiguse sisuks, õigus aga õigluse vormiks 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus NB! Siin on oluline, et milliseid küsimusi on vaja esitada õiguse kohta, et teda tundma õppida – horisontaalne ja vertikaalne. Õigusteaduse ülesanne on õigusteaduse kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni tundmaõppimine. Iga teadust saab määratleda selle uurimiseseme ja uurimisviisi kaudu. Otsides õigusteaduse uurimiseset, leiame keeruka normikompleksi. Muuhulgas eristuvad siin ka õigusnormid. Kontinentaal-Euroopas võime viimased omakorda jagada tinglikult kaheks: era- ja avaliku (sh suhteliselt iseseisvama alaliigina kriminaalõigus) õiguse normideks. Ligemal uurimisel võib nende valdkondade raames omakorda eristada kitsamaid alajaotusi. Neid norme võib uurida aga erinevaid võtteid kasutades ning erinevatest vaatepunktidest. Oma spetsiifiline
annaabi.ee 
