(25) neist naised vanuses 45-64, 7 neist tarvitab alkoholi edasi, ülejäänud on erinevates alkoholisõltuvusest vabanemise staadiumites. Andmeid analüüsiti konstruktivismi teooriast lähtudes, mis rõhutab uurijate rolli olulisust suhtlusel uurimisobjektidega, ja tähendab et andmeanalüüs kujuneb välja uurimisobjektidega suhtlemisel ja/või asjakohase kirjanduse uurimisel. Andmete analüüs algas intervjuudest enim läbikäinud teemade identifitseerimisega, kust koorus välja ka uurimisaluste inimest erinevate minapiltide tekkimise hüpotees. Mulle tundus et kasutati juhtumiülest ehk horisontaalset analüüsi kuna vaadeldi samal ajal mitut analüüsitavat intervjuud ja koguti kokku kõik konkreetse teema kohta käivad tekstiosad ning võrreldi selle teema käsitlemist kõigi kogutud intervjuude lõikes. Uurijad identifitseerisid Soberistase külastajate uurimisobjektide - erinevad alkoholisõltuvusest vabanemise etapid kui sõltusest vabanemise teekonna ja nendest
Uurimistöö autor eeldas, et korvpallurite släng erineb kooliõpilaste omast, kuna korvpallimeeskonna liikmed ei kuulu Raatuse Gümnaasiumi õpilaste hulka. Uurimistöö käigus jagati välja 50 küsimustikku, millest tagasi saadi 37. Vastajaid oli seega 74% küsimustiku saajatest. Küsitluses osales Raatuse gümnaasiumi 11. klassist 13 poissi ja 10 tüdrukut, kõik 14 Salva/Rock korvpallurit olid poisid (vt joonis 1). Joonis 1. Uurimisaluste gruppide jaotus Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast. Küsimustikku valiti järgmised sõnad: pidu, alkohol, maha kirjutama, poiss-sõber, tüdruk- sõber, söögivahetund, ilus inimene, rumal õpilane, inimene, kes on sind solvanud, vanemad, 11 ema, isa, ja õpetaja
keskmist. Gould toob ka välja Mortoni ilmselged eksimused, näiteks ta oli veendunud, et erinevused kolju suuruses tähistasid erinevusi sünnipärastes vaimsetes võimetes. Ta ei kaalunud kunagi ühtegi teistsugust alternatiivi. Lisaks ei arvutanud Morton kunagi välja keskmisi soo või kehakasvu järgi, sest kui ta oleks välja arvutanud kehakasvu mõju, oleks ta tõenäoliselt mõistnud, et see seletaks ära kõik erinevused uurimisaluste gruppide aju suuruste vahel. Viimasena ütleb Gould, et kõik arvutusvead ja kõrvalekalded, mida autor märkas, olid tehtud Mortoni kasuks. (Gould, 2001). Samuel George Mortonil olid ilmselt nii tugevad veendumused rassilises järjestamises, et need määrasid tema arvutuste tulemused ette ära. Ta ei teinud mingeid katseid, et peita oma vigu, kuid siiski ülistati Mortonit kui oma aja ühte kõige silmapaistvamat objektivisti. (Gould, 2001).
(5 skaala, alates väga meeldib) Semantiline diferentsiaal hoiakute mõõtmiseks. Sotsiaalse distantsi skaala (Bogardus) - erinevate gruppide või isikute kauguse mõõtmine. Ideaalne väide Selge sisuga Ilma faktilise lisainfota Ilma stereotüüpideta Ühedimensiooniline Kokkusobiv teiste väidetega Eksplitsiitne vs Implitsiitne mõõtmine E: arvamustes avalikult väljendatav hoiak. I: teadlikult mittekontrollitav valmisolek. Sel puhul ei küsita katseisikult uurimisaluste objektide kohta otse, vaid tehakse seda varjatult, kavalalt, vastajale teadvustamatult. Vaadatakse reageerimise kiirust, hinnagut, kasutatakse praimimist e kruntimist. Meetod vähendab teadliku valetamise probleeme, testi täitmine tundub uudsem. Praimimise probleem on see, et katseisikul tekkib õppimise efekt. Implitsiitsete assotsiatsioonide test: reaktsiooniaegadel rajanev test. Hoiakud ja käitumine LaPieri katse (1934) tema ja hiinlastest paar
Nagu eelnevalt märgitud mõlema lähenemise elluviimisel puhtal kujul on olemas nii tugevad kui nõrgad küljed. Kuid mõlema lähenemise omavahelisel kombineerimisel on samuti suur kasu. Näiteks kui keegi tahaks võrrelda inimesi, kes kogesid programmis kindlaid uuendusi nende inimestega, kes uuendustes ei osalenud, kuid võrdlemise läbiviimiseks on vajalikud muutujad ebaselged. Sellisel juhul on mõistlik kavandada eksperiment mõlema grupi nii uurimisaluste kui ka kontrollgrupi liikmete juhuslikuks hindamiseks, et koguda kvalitatiivseid, avatud andmeid mõlema grupi kohta. See tähendab, et eksperimentaalne ja kvaasieksperimentaalne kavandamine on kooskõlas kvalitatiivsete kirjeldustega kui hindaja otsustab, et uurimuse tulemused on parimad kui hindamine on toimunud programmis osalejate käitumise ja väljendumise vaatlemise ja üles märkimise kaudu. Kirjeldavate ja jutustavate andmete kogumine läbi sügavuti minevate intervjuude ja