.....................................................8 4. JOODI SISALDUS 100 GRAMMIS TOIDUAINES ................................................... 9 KOKKUVÕTE..............................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................11 2 Sissejuhatus Referaadi uurimisallikaks valisin keemilise mittemetalli joodi. Olen varem kuulnud, et joodi kasutatakse meditsiinis, kuid samas on tal ka mingil määral inimese tervisele ohtlik toime. Tahan saada oma varasematele teadmistele kinnitust ja joodi kohta täpsemat teavet. 3 1. Üldiseloomustus Jood paikneb perioodilisustabelis VII-A rühmas 5. perioodis. Kuna jood on mittemetall, siis tema metallilisi omadusi perioodilisustabelis paiknemise järgi analüüsida ei saa
Pythagoras 570500eKr 11.03.09 8:08 P2rit Samose saarelt Rajas omaette koolkonna, eksisteeris 6 kuni 4 saj eKr Loetakse suureks mystikuks Algul elas Egiptuses hiljem r2ndas Itaaliasse. Matemaatika oli tema p6hiliseks uurimisallikaks ja filosofeerimise aluseks Itaalias rajas poliitilisreligioosse yhingu, ordu. Yhendas sendas aristokraate ja eesm2rgiks oli vaimne yleolek, omamoodi vaimne aristokraatia. Eesm2rgiks elusagimisest vabanemine. Seda t6estati pikaajamise vaikimisega, r22kimise keeld, kehtis liha kala ja ubade s66miskeeld. P jagas inimesed kolme sorti: a) jumalad b) inimesed c) tema sarnased filosoofid `Hullem on orjata kirgi, kui tyranne' `K6igile ei saa k6ike selgeks teha'
............................................10 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................14 SISSEJUHATUS Kakulised on mulle siiani eelkõige tuttavad kui tarkuse sümbolid, keda tavaliselt hoopis öökullideks kutsutakse. Pean neid linde põnevaks uurimisallikaks, sest nad tegutsevad tavaliselt öösiti. Nende kohta info kogumine on seetõttu olnud kindlasti keerulisem kui rohkem nähtaval olevate loomade ja lindude puhul. Oma referaadis püüan leida vastused järgmistele küsimustele: Millised on kakuliste iseloomulikud tunnused? Kuidas nad välja näevad? Kuidas kakulised toituvad? Mida söövad? Kuidas nende välimus ja toitumisviis seotud on? Kus nad elavad ja pesitsevad? Kuidas tunda kakulistele sobivat elukohta ära?
hauakambris ka surnute hing. Egpitlaste uskumuste järgi aga oli hing vabalt ringiliikuv. Janson pakub välja, et võibolla oligi eluliste rõõmude hauamaalidel kujutamise põhjuseks hirm, et hinged tulevad elavaid kummitama. Rõõmsa ja lõbusa keskkonna loomisega püüti saavutada seda, et hinged jääksidki surnutelinna aladele ega tuleks elavate elusid segama. (Janson 1995: 167) Vaga(1999: 105) on välja toonud, et eriti tänuväärseks uurimisallikaks muudab etruski maalikunsti tõsiasi, et tihtipeale olid maalide autoriks sisserännanud kreeka kunstnikud või püüdsid kohalikud kunstnikud iga hinna eest kreeka kunsti matkida, mis võimaldab etruski hauamaalidel näha kreeka kunsti arengut ligi 300 aasta vältel. Maalidele iseloomulikuna toob Vaga välja, et suuremalt jaolt oli tegu koloreeritud lihtsates heledates toonides joonistustega, kusjuures harilikult olid meesfiguurid kujutatud tumedates ja naised heledates toonides.
Näiteks võidakse uurida mitmesugused lihtsamaid esemevorme, mis kohati veel tänapäevalgi kusagil kasutusel on. Arvatakse, et kunagi minevikus võisid samasugused olla laialt kasutusel. Lisaks veel etnoarheoloogilised uuringud, st veel esiajaloos olevate rahvaste uurimine ning kuigi mõningate mööndustega, võib sellistest analüüsidest saada andmeid või lihtsalt inspiratsiooni muinasaegse ühiskonna analüüsiks. Omaette uurimisallikaks on vaimse kultuuri allikad keeleteadus, rahvaluule, pärimused. Mingit keelt ja selle murdeid uurides saab välja selgitada selle keele üksikute sõnade ja muude keeleliste nähtuste vanad vormid ning kindlaks teha, mis ajast need võivad pärineda. Arvatakse, et kui keeles oli olemas mingi sõna, siis tunti ka seda eset või nähtust, mida vastav sõna tähendas. Kolmandaks põhiallikaks esiajaloo uurimisel on mitmesugused