,, Lendas üle käopesa`` filmis peeti Pealik Bromdeni vaimuhaigeks kuigi ta seda polnud. Seda mõistis McMurphy kui hakkas temaga lähemalt suhtlema ning ei saanud lõpuks aru, miks ta seal on. Nende näidetega sain kinnitada oma sõnu, et hullumajad pole õige koht mitte ühegi inimese jaoks, need asutused ongi põhjused, miks inimesed muutuvad ebanormaalseteks. (116 sõna) Inimesed, keda oleme pidanud ebanormaalseteks, polegi seda kui me natuke sügavamalt uuriksime, mis on inimese südames ja mis teda vaevab. Me ei saa kunagi inimest tundmata pidada teda ebanormaalseks, sest ebatavaline käitumisviis ja välimus ei määra veel inimese olemust. (38 sõna)
ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal:
Islam õpetab inimest oma intelligentsi ja tähelepanuvõimet kasutama. Kindlasti pole juhus, et Jumal kõige esimese ilmutusena Muhammedile (saws) läbi ingel Gabrieli saatis just järgnevad sõnad: ,,Iqra bismi rabbik alladhi khalaqa ..." (96:1) ,,Õpi/loe/retsiteeri oma Isanda nimel, kes on loonud ...". Seega kõige esimeseks käsuks moslemitele ei ole mitte palvetamine, paastumine või palverännak vaid hoopis igasugune enesetäiendamine. Meie Looja tahab, et uuriksime meid ümbritsevat maailma ning õpiksime seeläbi tundma oma Isanda vägevust, kuna mitte keegi teine peale Tema ei oleks suuteline nii täiuslikku ,,kellavärki", nagu seda on maailm, looma. Eurooplased on harjunud mõttega, mille kohaselt usk ja teadus kokku käia ei saa. Selle eelarvamuse on neile sisse harjutanud ,,pime keskaeg", kus kõike valitses kirik ja teadus mandus. Islamis käivad aga usk ja teadus käsikäes ei saa olla üht ilma teiseta ja vastupidi.
neile, kes on huvitatud sellest, et spordi edendamiseks vajatakse võimu ja jõukust omavaid sponsoreid. Uutes uuringutes rõhutatakse spordis ja sotsialiseerumises: 1. spordiga tegelevate inimeste igapäevaseid kogemusi; 2. spordi ümber kujundatud sotsiaalset maailma; 3. ühiskonna ja kultuuri protsesse, eriti mis on ühiskonnas seotud ideoloogilise sõnumiga spordis. Sotsialiseerumise protsessist saame rohkem teada, kui uuriksime põhjalikult atleete, kuidas sport on seotud nende igapäevase eluga ja pöörata spetsiaalset tähelepanu spordiga seotud ideoloogilisele sõnumile. Uurijad näevad sporti peamiselt sotsiaalsetele kogemuste aga mitte põhjustatud sotsialiseerumise asukohana. Nad teavad, et spordiga kaasnevad eelnevad teadmised, mis on seotud isiksuse, sotsiaalse ja kultuuri kogemustega. On selgeks tehtud, et sport üldiselt ei
leiaks erinevate rahvaste muistendeid vms, mis looks natuke salapära ja huvi. Hetkel tunduvad just hommikuringide vestlused natuke kuivad, aga see on muidugi algmaterjal, millest rääkida, edasine ongi õpetaja loovuse küsimus. Lõimiksin rohkem juurde matemaatikat, 6-7-stele kindlasti lugemis/ kirjutamistegevusi, kuivõrd see huvitab neid. Ma ise ilmselt kasutaksin igat plaani täiendusega nädalaplaanina. Näiteks ökomaja ehitamisega seoses uuriksime ja võrdleksime, kujutaksime erinevaid majasid üldse (erinevad materjalid, kujud, kortermajad, talumaja, moodne individuaal elamu, ökomaja jms.) ning laseks lapsel ka endal otsustada, mis temale kõige rohkem meeldiks – laps saaks võimaluse arutleda, põhjendada. Alustaksin materjali korjamisest koos lastega, sama õppekäiguna ka erinevate majade vaatlemisest jne. Nädala lõpus meisterdaksime ökomajad – lastel on ka maja ehitamiseks sellisel juhul rohkem infot
matkib ja moonutab seda. See muutub maaniaks ja sellest hakkab hale. Igal sajandil on oma Rooma püha Peetruse katedraal: seitsmeteistkümnendal sajandil Val-de-Grâce, kaheksateistkümnendal Sainte-Geneviève. Igal maal on oma Rooma püha Peetruse katedraal: Londonil oma, Peter-buril oma.* Pariisu on neid kaks või kolm. See on mittemidagiütlev testament, äraelanud, enne surma lapsikuks muutunud suure kunsti lalin. Kui me mainitud üksikute iseloomulike monumentide asemel uuriksime kuueteistkümnenda kuni kaheksateistkümnenda sajandi üldist kunstiilmet, siis näeksime samu languse ja kõhetuse sümptoome. François II ajast peale kaob ikka enam ja enam ehituste arhitektooniline ilme ja välja paistma hakkab geomeetriline vorm nagu kõhnaksjäänud haige luustik. Kunsti kaunite joonte asemele astuvad geomeetria külmad ja paindumatud jooned. Ehitus lakkab olemast ehitus, ta on ainult veel hulktahukas. Seejuures näeb ahritektuur suurt vaeva, et seda alastust varjata
annaabi.ee 
