Nad ei süüdista ühtegi ühiskonna klassi. Kõigil klassidel on vaja rahuldada oma nõudmisi. Inimene on isekas ja julm. Instinktid, mis panevad inimene tegutsema: hirm, sugutung, nälg, omandikirg, viha. Naturalismi eristab realismist see, et vahendati elu kiretu fotograafilise täpsuseta, valimata üksikasju. Nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mille ilu. Lemmikzanrid olid novell ja romaan. Modernism Uudne, nüüdisaegne. 19. ja 20. saj uuenduslikust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Tekkis Prantsusmaal vastukaaluks realismile. Dekadents Ei ole kindlapiiriline kirjandusvool, vaid elamisviis, vastandamine looduslikule ja loomulikule eelkõige kunst ja kunstlikkust kõiges. Dekadents rõhutab, et kunst on sõltumatu, tema eesmärk on ta ise. Dekadentside moto kunst kunsti pärast. Dekdendid on langusmeeleolu poeedid. Nad eitavad inimese võimet maailma mõista ja muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges
· Suudame teha mõistlike otsuseid · Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide
Minevik on minevikus ja las ta jäägugi sinna. Minevik, mind ei mõjuta, ega hakkagi ka. Ma muutsin natuke enda poiss-sõbra madalat enesehinnangut, airdates tal end armastama panna. Nagu ka eelnevalt nimetatud, ma peaksin saama vastava töökoha, ja mud asjad et olla kõige õnnelikum. Ja siis võib tõesti öelda, et näed kui vähe on õnneks vaja. Töökoha pealt väärtustan ma enamasti töö asukohta, tunnustamist- ja kiitmist, töö sisu, panus, õppimist läbi elu, paindlikkust ja uuenduslikust. Kui mul tekib pere, siis ma ei tahaks viibida töö ajal väga kaugel, kui juhtub midagi mu perega, ja mina ei saa appi tulla, siis see jääb mulle küll südamesse kripeldama, näitab justkui hoolimatust ja ükskõiksust. Ja soovin, ka et minu töö eest mind kiidetaks vahel, kuid ka mitte üleliia. Siis ma vähemalt tean, et mind vajatakse, ja ma olen asendamatu. Mis saab minust 3 aasta pärast? Esialgu, arvan, ma et olen lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli õnneks edukalt
sobima kokku millegi väga vana ja ürgsega meie loomuses. Kuid näitab ka selle loomuse keerulisust ja vastuolulisust: enamik maailmas elanud-olnud rahvaid on uuendusi kartnud ja vältinud. Euroopaski oli keskajal uudsus midagi paha. Seda, mida nimetati novitas rerum, peeti halvaks, mõisteti hukka. Õige oli ikkagi vana ja äraproovitu. Inimesed, keda me praegu peame religiooni uuendajateks, tahtsid tegelikult vaid puhastada religiooni uuenduslikust saastast, minna tagasi algse, ürgse ja puhta juurde. Reformaatorid Luther ja Calvin tahtsid viia kiriku tagasi algkiriku, Jeesuse jüngrite rajatud algkoguduste juurde, taastada olnu-kadumaläinu. Nii nagu praegu islami reformaatorid – salafistid (ka Al-Qaida) tahavad taastada islami sellisena, nagu ta oli Muhamedi ajal. Niisiis – vahel on uus tegelikult unustatud ja siis taastatud vana. Ajaloos on palju kordumist ja Koguja raamatu
Igaühel on õigus tõlgendada maali nii nagu ta seda näeb ja uskuda, mida ta arvab nägevat. Mis teeb maalist meistriteose: · Meisterlikus kunstnik peab valdama oma erialal nõutavaid tehnilisi oskusi meisterlikult, kuid tal peab ka olema oskusi ja kujutlusvõimet, mis sunniks neid oskusi ja kehtivaid piire laiendama. · Uuenduslikus alates renesanssist on lääne ühiskond taodelnud ja hinnanud uuenduslikust. Olla esimene mistahes alal tähendab olla ajalooline võtmeisik. · Kunstiteoste tellijad enne 19.sajandit tellisid enamiku kunstiteostesst metseenid (kunsti-ja kultuuritoetajad), kes sageli seadsid täpsed tingimused ning mängisid erilist rolli maali teemavaliku juures määrates nii ka teose üldnime. Peamised tellijad olid katolikukirikud ja Euroopa kuningapojad. Alles pärast romantismi liikumist 19