(44) Interneti mõjust poliitikale räägitakse tavaliselt valimiste kontekstis, kuid minu arvates on see vähemalt sama tähtis valimistevahelisel ajal. Tõsi, mõne aasta eest mängis uus meedia otsustavat rolli Eesti saadikute valimisel Euroopa parlamenti. Vähemalt ühe valituks osutunud kandidaadi edu toetus eelkõige veebikeskkonnas Twitter läbi viidud kampaaniale, milles oli oluline roll tavainimestel, kes tema postitusi edasi jagasid. Veel uudsemalt kõlab fakt, et Obama teise valimiskampaania jooksul investeeriti sotsiaalvõrgustike info analüüsimisse, et teada saada, kellele ja millist reklaami on kasulik teha, rohkem kui reklaamikampaaniasse endasse. Need muutused on siiski pigem tehnilised jätkuvalt on valimistel edu saavutamise võti reklaamikampaania, lihtsalt seda tehakse teistmoodi. Hulga tähtsam on haarata kodanikke poliitikasse otsesemalt, kui esindajate valimise kaudu. Heaks märgiks on Rahvakogu ja USA presidendile
Josquin Desprez u 1440-1521, III pk, iseloomulik reljeefselt liigendatud, harmooniliselt tasakaalustatud ja selge vorm, samas muus. väga isikupäraselt väljendatud, sageli jõuliselt emotsionaalne. Tema muus.s on tihti nähtud veelahet keskaja ja uusaja vahel. Tehniliselt meisterlikud missad on suhteliselt konservatiivses laadis ja kasutavad enamasti mõnd ilmalikku laulu cantus firmusena. Motetizanris on väljendanud end kõige vabamalt ja uudsemalt ("Ave Maria ... virgo serena"). Ilmalike laulude hulgas on vaid paar itaaliakeelset frottola hakkas alles kujunema. Tema motettidele iseloomulik võte kahe häälepaari vastandamine on aluseks hilisemale mitmekooritehnikale. Adrian Willaert IV pk, valmistas ette tulevast Veneetsia koolkonda. Orlandus Lassus 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000
temast jäävad rahvale mõeldud laulud. 19. sajandi eesti luule: välja tuua sajandi olulisemad autorid, tähtsamad teosed ja enim käsitletavad teemad. Faehlmann: · ,,Järva-,a wanna-mehhe õppetussed" (,,Üks kui mõnigi teine"), ,,Piibo jut" · Tema luuletused omamoodi tõestuseks, et eesti keel allub klassikalistele värsivormidele. PJ-s mõtisklusi sõprusest, armastusest, õnne kiirest kadumisest jm.Poeetiseeris uudsemalt elutunnetuse ja maailmanägemise olemust. Kreutzwald: · ,,Vana aeg oli vaenuga" (kaebelaulu imitatsioon), ,,Eesti lauluanne", ,,Sõda", kogumikud ,,Viru lauliku laulud" (,,Priiusele", ,,Laul"), ,,Angervaksad", ,,Rahunurme lilled". · Didaktilised värsivormilised ütlemised, filosoofilised arutlused, looduspildid jm. Saksa romantikute laenud. Jannsen: · ,,Sioni-Laulo-Kannel" (tõlgit' pietistlikud värsid), ,,Eesti Laulik", ,,Eestima käib ülle
Loomingule on iseloomulik harmooniliselt tasakaalustatud selge vorm, isikupärane väljenduslaad, jõuliselt emotsionaalne stiil- veelahe keskaja ja uusaja vahel. Lk. 6 Eelmise põlvkonna pikkade ja lõputute melodialiinide asemele on tulnud kontsentreeritud ja tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine.(leinaood Ockeghemi surma puhul). Motetizanris on ta end väljendanud kõige vabamalt ja uudsemalt ,andes eeskuju kogu 16 sajandile. Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid
ehtsalt väärtustada. Selle võttega parodeerib ta peenelt mõne haleda olukorra mõttetust, see aitab ühtlasi kaasa eri tegelaste karakteristikale. Paar tsitaati ütleb lühemalt ja otsemalt. ,,Üle piiri" kanguseta kangelane Robert Muidu luuletab oma taskuraamatusse, ei tea isegi kas Katale või Hedvigile: Su nina nii imelik nüsi, Kuid iial ma sinult ei küsi, Mispärast su nina nii nüsi (,,Üle piiri", lhk. 83 - 84). Aga veel veider-uudsemalt nukrustab ta: Küll väike on mu kambrio, Veel väiksem tema aknio, Pea peal mul madal lagio, Mis mustaks teinud nõgio. Mul väike, väike kambrio, Veel väiksem, väiksem aknio, Miks undab tormil merio? Miks valus vaevleb verio? (Sealsamas, lhk. 104-105). ,,Eesti kirjanikust" - selle pealkirja all mõlgutas kord autor ise oma esimeses isikus väherõõmsaid mõtteid. See oli maailmasõja ajal ja eriti raskeks muutunud suleteenistuse
kohta. Erinevused meeste ja naiste vahel, nii bioloogilised kui sotsiaalsed, teevad iga vanema rolli perekonnas unikaalseks. Isad mängivad väikelastega enamasti füüsilisi mänge, mis pakuvad elevust ja on väljakutseks hirmudele. Esimesel kahel eluaastal naeratavad ja "moosivad" imikud rohkem isadele arvatavasti seetõttu, et meessoost vanem mõjub neile uudsemalt. Suhtlemisel lastega käituvad täiskasvanud erinevalt sõltuvalt sellest, kas laps on poiss või tüdruk. Isad käituvad poiste ja tüdrukute puhul palju erinevamalt kui seda teevad emad, isegi juba lapse esimese eluaasta jooksul. Teisel eluaastal erinevus intensiivistub: isad veedavad enam aega ja räägivad rohkem oma poegade kui tütardega.