....... 6 Kokkuvõte........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus............................................................................................ 8 Sissejuhatus Internetis uudisteportaalides postitusi kommenteerivad inimesed sageli ei kirjuta õiges kirjakeeles ning kasutavad isiklikke solvanguid. Töö eesmärgiks on uurida, millises 2 uudisteportaalis kasutavad inimesed kõige enam õigekirja ning solvanguid, et anda hinnang selle kohta, kui palju nähakse vaeva kommentaari kirjutamisega ning kui palju esineb solvamist kommentaariumides. Õigekiri Uurisime kolmes uudisteportaalis olevate artiklite kommentaare. Delfi uudisteportaali ning Õhtulehe ja Eesti Päevalehe veebiväljaandeid. Igast uudisteportaalist vaatlesime 3 artikli esimest 10 kommentaari. Uurisime vaid isikustatud kommentaare. Tegime iga portaali
Info hankimine veebist Selle asemel, et veeta aega internetiavarustes surfamisega, on mugavam endale vajalik informatsioon tellida otse enda arvutisse RSS feed'i ehk uudistevoo abil. Võib-olla olete mõnel veebilehel või uudisteportaalis märganud oranzi ikooni «RSS» või linki, millel on kirjas «RSS feed». Internet Exploreri veebilehitsejaga ikoonile klikkides avaneb arusaamatu segapuder. RSS ehk Really Simply Syndication tähendab lihtsustatult seda, et eraldi programmi või veebilehitseja abil tuuakse informatsioon otse arvutikasutajani, ilma et too peaks seda veebi otsima sukelduma. RSS feed, mille Eesti infotehnoloogiaala inimesed on otsustanud tõlkida
Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmänguteenuste osutamist kuidagi. Tutoopias on ranged reeglid hasartmängukorraldajate tegevusele, et vältida pettust ja rahapesu, ning nende rikkumise eest on ette nähtud ranged sanktsioonid. Sõltumatute hinnangute kohaselt ei ole kuritegevus hasartmängude valdkonnas Tutoopias kuigi levinud ning võimalikud rikkumised avastatakse ametivõimude poolt kiiresti. Teise EL liikmesriigi Elboonia suurima ajalehe Elboonia Postipoiss uudisteportaalis avaldati ühe päeva jooksul onlinelotto.eu veebisaidi reklaam, milles kutsutakse üles osalema hasartmängus. Elboonia ametivõimud trahvisid Elboonia Postipoissi reklaami avaldamise eest 10 000 euro suuruse maksimumtrahviga. Lisaks karistas Elboonia ettevõtet Online Lotto 30 000 euroga selle eest, et ta ei blokeeri oma kodulehte Elboonia elanike suhtes ning kohustas mitte lubama Elboonia elanikel oma kodulehte külastada.
jaanuaril: „SARSilaadne uus tappev viirus levib Hiinast teistesse riikidesse“ [9] ja Äripäevas 19. jaanuaril: „Hiina uus viirushaigus ähvardab levida“ [10]. Esimesed uudised on väga üldsõnalised ja sisaldavad palju tinglikus kõneviisis väiteid, kuna täpset infot on vähe saadaval. Iga päevaga aga suureneb info hulk. Näiteks CNN uudiste ajaloos on hetkel juba ligi 600 uudist koronaviiruse teemal. Esimene uudis CNN uudisteportaalis on juba 6. jaanuaril: “A mysterious virus is making China (and the rest of Asia) nervous. It's not SARS, so what is it?“ (Salapärane viirus muudab Hiinat (ja ülejäänud Aasiat) murelikuks) [11]. Seega võttis selle väga olulise info saabumine Eestisse vähemalt kaks päeva aega. Huvitav on Hiina meediaväljaannete reageerimine viirusepuhangule. „Valitsuse esialgne reaktsioon epideemiale võimaldas viirusel kiiresti kanda kinnitada, sest kõige kriitilisemal
kodanikke ja territooriumi". Viimastel aastatel on muutunud terrorism veelgi rahvusvahelisemaks.See tähendab seda,et kui toimub järjekordne rünnak ei mõjuta see ainult seda riiki kus see toimus,vaid ka riike erinevates kohtades üle maailma.Näitena võiks tuua terrorirünnaku Madridis aastal 2004 kui toimusid plahvatused rongijaamades ja rongides.Nende rünnakute tõttu sai kannatada Euroopa aktsiaturg ja siis selle tagajärjel juba ka USA aktsiaturg.4 ERR-i uudisteportaalis esitati küsimusi erinevatele erakondadele ja üks küsimus mis küsiti ka Reformierakonna käest oli,et mis on kolm peamist Eesti julgeoolekuohtu? Üheks vastuseks mis Urmas Paet andis oli et üks väline julgeolekuoht on kindlasti rahvusvaheline terrorism ehk Eesti elanike võimalik kannatada saamine terrorirünnakutes.Rahvusvahelist terrorismi mainis ka Keskerakond(Enn Eesmaa).5 Seega võiksime öelda et inimeste
6 2. Teooriad aastatel 2001-2006 Kohe pärast Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide kokkuvarisemist hakati meedias arutlema selle üle, miks tornid kokku varisesid. Esimesed teooriad ilmusid eestikeelsetes ajalehtedes juba 12. septembril 2001, aastatel 2004-2006 uusi teooriaid ei lisandunud. 2.1. Varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused Juba 12. septembril 2001 avaldati Eesti päevalehtedes ja Delfi uudisteportaalis New Yorgi tuletõrje ohutuse ülema arvamus, et WTC tornide varingu põhjustasid tornides asunud täiendavate pommide plahvatused. Tema sõnul asus üks pommidest lõunatorni tabanud lennuki pardal, põhjatorni lammutanud pomm oli aga hoonesse varem paigaldatud. (7) 2.2. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus 21. septembril 2001 avaldati Eesti Päevalehes ja Delfis USA katastroofi miniportaal, kus oli kirjas, et New Yorki arhitekti ja Cryptome.org veebimeistri John Youngi sõnul oli
Vabariigi Valitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri peaministri allkirja andmise päeval. Teavitamine Valitsuse istungite toimumisest, päevakordadest ning istungitel tehtud otsustest teavitab avalikkust valitsuse kommunikatsioonibüroo . Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit toimuval pressikonverentsil. Pressikonverentside stenogrammid on avalikud, need avaldatakse valitsuse uudisteportaalis www.valitsus.ee/brf. Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist. Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis. Valitsuse tööd reguleerivad olulisemad õigusaktid on: · Eesti Vabariigi põhiseadus · Vabariigi Valitsuse seadus · Vabariigi Valitsuse reglement 5. PRESIDENT
kujunduse ja asjakohase pildimaterjaliga) ning analüüsi, millised elemendid mängivad võtmerolli üldmulje loomisel. 29 4.2. Kampaanialeht 4.2.1. Mis on kampaanialeht? Kampaanialeht on kodulehe alaleht ja nagu nimigi ütleb, enamasti ajutine, tehtud mõne konkreetse kampaania ajaks. Kampaanialehele võib inimesed suunata näiteks siis, kui nad mõnes teises keskkonnas (uudisteportaalis, sotsiaalvõrgustikus) organisatsiooni reklaamile klikivad ja eesmärk on nad kohe ostu sooritama suunata või siis edastada neile oluline sõnum, mida te siiski oma kodulehe tavapärasele esilehele suurelt panna ei saa ega taha. 4.2.2. Kuidas seda kasutada? Kampaanialehe puhul on eriti oluline mõelda läbi, mida tahetakse, et sinna sattunud inimene teeks – liituks uudiskirjaga, sooritaks ostu vms.
annaabi.ee 
