1973 Alustati projektiga "The Internetting Project". Eesmärgiks oli ühendada lokaalseid võrke, mille andmevahetus toimub sarnastel põhimõtetel. Kaks teadlast, Vinton Cerf Standfordist ja Bob Kahn DARPAst, arendasid välja TCP/IP protokolli. 1974 Hakati kasutama väljendit Internet. 1976 DoD (ingl. Department of Defense) alustas katseid TCP/IP protokolliga ja varsti võeti see kasutusele ARPANETis. (Kuni 1983 on kasutusel nii NCP kui TCP/IP). 1979 Loodi USENET. Hajutatud uudistegrupi võrk. 1983 Esimesel jaanuaril mindi täielikult üle TCP/IP protokollile. Wisconsini Ülikoolis loodi DNS süsteem (ingl. Domain Name System). 1989 - 1992 CERNis (ingl. Center for European Nuclear Research in Geneva) töötati välja HTML keele alged ja võeti kasutusele hüpertekst. Võeti kasutusele väljend WWW (ingl. World Wide Web). 1993 NCSAs valmistatakse esimene graafiline Web'i browser, mis saab nimeks 'Mosaic for X'. Interneti rekvisiidid
teenäitaja, meelejahutaja, nõuandja, e-pood, klienditugi, trehvamispunkt.3 2. Hulgipostitus Ettevõttel on võimalik oma sõnumit saata tuhandetele e-posti aadressidele ja seda peaaegu tasuta. Kui aadressi pole vabatahtlikult loovutatud, on see kahtlane tegu, kahjustab mainet ja peletab potensiaalse kliendi eemale. 3. Uudistemail Ka see on võimalus firma toodete tutvustamiseks ja klientide säilitamiseks. Klient peab olema registreerunud uudistegrupi liikmeks, seetõttu sobib vote pigem klientide hoidmiseks kuiuute klientide võitmiseks. 4. Sponsorlus Firma toetab jututuba, võistlust või mud. Spondeeritavale leheküljele riputatakse sponsori logo ja reklaamisõnum. Spondeerida tasub lehekülgi, mis on sunatud sihtrühma liikmetele. Enne kui internetti reklaamivahendina kasutada, peab ettevõteotsustama, kas see talle sobib ja kui, siis kuidas kasutada. Mõelda tuleb järgmistele asjaoludele:
SMTP Simple Mail Transfer Protocol - internetiprotokollistikku kuuluv protokoll e-kirjade saatmiseks. POP3 Post Office Protocol - Postkontoriprotokoll, mille abil saab kasutaja laadida e-kirjad serverist enda arvutisse. IMAP Internet Message Access Point - internetisõnumitele juurdepääsu protokoll. SPÄMM spam rämpspost e-kiri ja/või sõnum e-postis, uudistegrupis või veebifoorumis, mis saadetakse ilma postkasti omaniku soovita või ei vasta uudistegrupi või veebifoorumi etteantud teemale. MSN Live Messenger Microsofti kodukasutajatele mõeldud kiirsuhtluse klientprogramm. 5 SISSEJUHATUS Käesolev töö on koostatud selleks, et saada ülevaade internetis olevatest postkastidest, nende kasutajasõbralikkusest ja turvalisusest. Kuna väga paljudel inimestel on internetis postkast, siis töö
uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks. Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st. teated saadetakse uudistegruppidesse, mis esindavad erinevaid huvigruppe ja on organiseeritud hierarhiliselt. Soovija saadab oma artikli lähimal teemale vastaval uudistegrupi aadressil. Uudistegrupiga tegelev arvuti need tekstid edasi lähedal piknevatesse arvutitesse, mis samuti uudistegruppidega tegelevad ja mõne tunni või mõne päeva pärast võib oodata vastust. 9 Uudiste lugemiseks peab kasutaja vastava arvuti poole pöörduma ja saab seal lugeda kõiki saabunud artikleid. Artiklid ei tule talle koju kätte nagu postiloendite puhul. H. E. Hardy
kahjustada mainet ja peletada potentsiaalse kliendi eemale. (Turunduse alused, A.Vihalem, 2008:232) Kuna hulgipostituse puhul tuleb reklaam sihtrühmale nende postkasti ise kohale, siis on tegemist väga efektiivse turunduskanaliga. 10 Reklaam internetis- selle plussid ja miinused 4.6 Uudistemeil Selle puhul peab klient olema registreerunud uudistegrupi liikmeks. Sobib pigem klientide hoidmiseks kui uute võitmiseks. (Turunduse alused, A.Vihalem, 2008:232) Olulisi uudiseid ja infot uudiskirja vahendusel edastades muudetakse uudiskiri selle liikmetele usaldusväärseks. Nii on huvilised hiljem sama kanali kaudu müügisõnumite ja soovituste suhtes vastuvõtlikumad. Joonis 5. Uudistemeil 4.7 Sponsorlus Ettevõte toetab jututuba, võistlust või muud ettevõtmist riputades spondeeritavale lehele üles sponsori logo ja reklaamisõnumi
Artikkel 4. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad arvestama, et teatavatel elektronuudistegruppidel, -foorumitel ja teatetahvlitel kui avalikel kogunemiskohtadel on oma reeglid ja standardid vastuvõetava äritegevuse kohta. Avalikes võrgukohtades avaldatav reklaam ja turundusalase sisuga sõnumid on asjakohased, kui: sõnumi saaval foorumil või võrgukohal on ärilist laadi olemus või eesmärgid; teatetahvli või uudistegrupi temaatika on reklaami- ja turundusalaste sõnumite sisuga kooskõlas; foorum või võrgukoht on mõnel muul viisil kaudselt või otseselt väljendanud nõusolekut reklaami- ja turundusalase sisuga sõnumite saamiseks. Artikkel 5. Reklaami avaldajad ja turustajad peavad: 1. kasutajatele avaldama isikuandmete kogumise ja kasutamise eesmärgid ning ei tohi andmeid kasutada viisil, mis ei vasta nendele eesmärkidele. Andmefailid peavad olema täpsed ja terviklikud ning neid tuleb ajakohastada. 2
annaabi.ee 
