Eestisse sattunud kunstihuvilisel tasuks disaini nägemiseks uurida parasjagu toimuvaid väljapanekuid. Suure tõenäosusega võib üht-teist leida näiteks Eesti Tarbekunstimuuseumis, eriti vanade meistrite töid. Eesti disainerite uudisloomingut saab näha Tallinna Interjööri messil, mis on traditsiooniliselt suurim sisustusalane sündmus Eestis. Huvitavat kokkusobitumist disaini loovuse ja tarvilikkuse vahel on võimalik näha disainifestivalil Disainiöö, mis propageerib disaini, kvaliteetset elukeskkonda ja loomemajandust. Eestis leidub nii mõnigi koht kus saab disaini õppida. Väike Disainikool pakub kursuseid mis õpetavad kujundamist alates
Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" muusikateadlase Guido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnangu. kontsertmeister Eduard Wähner. * 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna * 1905
milles rõhutatakse fantaasia, unistuse ja igatsuse vajalikkust inimeste emotsioonide kujunemises (,,Mänguvesi", ,,Lugu kuldraudadega ratsus"). Nende tõsiste ja pisut nukrate värsside kõrval leidub ülemeelikuid luuletusi, nagu ,,Aabitskuke kevadelaul", ,,Päikese päevakord" või ka humoristlik ,,Kuningajutt". 2.3.2 ,,Midrimaa"(1974) 1974. aastal ilmunud ,,Midrimaa" on Ellen Niidu neljateistkümnes lasteraamat, seniste lastevärsside koondkogu, mis sisaldab veerandi jao uudisloomingut. 70 luuletuse ja loo hulgas on üks värssnäidendki. Raamatus leidub ka juba täiskasvanute repertuaari läinud ,,Rongisõit", mida tavaliselt kõik oskavad ja hoogsalt kaasa mängivad-laulavad. Aineks on enamasti laste eneste päev kodus, lasteaias või koolis, aga ka pidupäevad ja omamoodi argielumuinasjutud. Lapse kasvatamine luulega ja luult vajavaks peab algama varakult. Nii umbes kolmeaastasi, neid, kes rongkäigus juba kaasa marsivad, peab silmas ,,Pidupäev"
otsinguid. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga (1926), Varssavisse ja Viini (1928). Oluline sündmus oli Ellerile Zürichi Uue Muusika Rahvusvahelise Seltsi IV festival (1926), kus ta kuulis palju lääne heliloojate uudisloomingut. Viinis kohtus ta kuulsa austria muusikateadlase Guido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnangu. Heino Eller Tallinnas 1940 pakuti Heino Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis ning Ellerid kolisid pealinna. 1941. aastal alanud sõda seiskas aga kõik tööd rohkem kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Ellerit ränk löök - hukati tema abikaasa Anna. Järgneval paaril aastal komponeeris Eller väga vähe
Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab minema teistmoodi. Tuli 56ndal aastal Nikita Hrustsovi kõnes NLKP 20. kongressil, hakkas levima laiemalt ja muutus avalikult
Selles teoses on pessimismi asemel juba vaikne rahulolu lihtsate rõõmude, töö ja kodu ning lähedastega. LEEGITSEV SÜDA (1945) Romaan valmis pika aja jooksul. Esimesed katkendid ilmusid loomingus juba 30.aastate algui. Analüüsib kunsti ja elu suhteid. Pikad aforismiderikkad arutlused. PAGULUSAASTATE LOOMING: 19441960: Rootsis avaldas Gailit kõigepealt uuesti oma varasemaid töid. Uudisloomingut hakkab avakldama 50.algul. ÜLE RAHUTU VEE (1951) Romaanis kujutatakse kodumaalt põgenejate teekonda väikeses kaluripaadis. Mosaiikromaan (Gle äärmiseit iseloomulik), koosneb paadisolijate pihtimustest. Mõnedele tegelastele tunneb kaasa, mõne näruse hinge (spekulant, nuhk) suhtes on väga kriitiline. Raskuspunkt lähimineviku sündmuste analüüsil (venelaste tulek Eestisse, Saksa okupatsioon). KAS MÄLETAD, MU ARM
annaabi.ee 
