enne Teist Maailmasõda. Kogus ,,Lageda taeva all", luuletuses ,,Puhastus" jutustab luuletaja saastast, mis on vaja ära visata, et oleks lihtsam elada. Loomingut käsitletakse väga elutruult, fantaasiamahukalt ja mõtisklevalt. Luule oli looduslähedaselt elav, samas mõtiskles inimeste suhete üle. Vaatamata sellele hoidis Marie Under suhet loodusega ning kujutas loomi ja linde. Huvitav on seejuures see, et ta otsis väsimatult lüürikat. 11) 1943 - MURELIKU SUUGA. Uudiskogu ,,Mureliku suuga" ilmus ,,veriseima raevu" aastail nagu Marie Under iseloomustas Teise Maailmasõja aega. Marie Under pühendab selles kogus luuletusi oma ema mälestuseks. Selle kõrval on oluline koht Teisel Maailmasõjal, millest ta kujutab selle lähenemist ja kurbust toimunu üle. Küüditamine läheb talle eriti hinge. Seal räägitakse elust ja hävingust ning selle AnnaAbi.com [Mi.S] 6
Kunstikummarduslik suhe, mis noorel- eestil ja ka Siurul olnud. Muutused peale esikkogu: dekadentslikkus väheneb, peegeldab loodust vahetult sellisena, nagu kirjutamishetkel oli. 1940ndatel katsetab parallelismi kasutamine luules (rahvalaululikud võtted). See on uue algus, kuid samas see muutus jääb pooleli. Teine periood 1940ndate keskele. Kolmas periood on vaikimine 1940ndate II pool ja 1950ndad. Neljas periood 1960ndad: ,,Tähetund" (1966) valikkogu ja uudiskogu ühekorraga. Ka uut luulet järgmistes ,,Eluhelbed" (1971) uudiskogu, ,,Lendav linn" (1979) esinduslikum valikkogu. Tagasituleku periood on 1960ndate keskpaik kuni 1970ndate lõpp. Kõige viimane periood väljendub ,,Korallid Emajões" (1986) loomingut lõpetav teos. Pole enam vanade tekstide taaskasutamist, uudisteos. Tagasipöördumine 1930ndate esteetika poole:mängud ja variatsioonid vähenevad, vorm muutub väljapeetavak, tagasipöördumine ka temaatiliselt arusaadav
Krulli luule: nii lihtne, kordused, tsiteerimine. Vastab ettekujutusele luulest tänapäeval. Vabavärsiline luule, kujundlik kokkuvõte, maailma peegeldus. Kalju Kruusa (Jaanus Valk, 1973) tegutseb ka tõlkijana. Esimene kogu ,,Meeleolu" (1999). ,, (ing·veri·tee)" (2013) seost õpingutega (hiina, korea ja jaapani luule). Põhiliselt 20.saj luule. Mängib hingega kahel plaanil. Ingveritee on ka Kruusa juures tähtis (tee joomise luuletused). Viimane uudiskogu ,,Äädikkärbsed" (2015). Muutumise iseloomustus: Noor Kruusa on midagi sellist, nagu luuletus ,,Vyrsena/Vysuna" (pärit ,,Meeleolust") Imelik ortograafia. Õ asemel kasutab y (tema firmamärk). Tekitab ortograafilisel pinnal häire, ei saa normaalselt lugeda. Segased viited. Jutumärgid tähendavad, et tsiteerib midagi. Intertekstuaalne võrgustik. Eneseküllane ja tühi maailm. Alguses oli esteetiline tendents alguses, kuid hiljem see taandus.
täiesti teiseks. Ta jääbki liikuma paralleelselt erinevaid teid pidi ja need teed on kogu tema 50ndate teostes näha. Isamaalist kõlavust võib ka leida 50ndatest ja ka leida. On oluline, et uue liinina ja ühe võimendumana võib nimetada ilmnevat modernistlikku luulet. ) · 1958 Kivimurd - (3. periood. · 1965 Kollased nümmed · 1968 Marmorpagulane · 1992 Öötüdruk (viimane uudiskogu) · 1997 Pihlakamarja rist (viimane uudiskogu) o 2002 Valguse riie ei vanu Võib julgelt öelda, et kriitika tervitas teda kõige otsesemalt või ühemõttelisemalt. Ühelt poolt on see arusaadav, teiselt poolt aga nagu oleks mingi konks. Arusaadav selles mõttes, et ta toetub uusromantilisele põhjale, on natuke rahvakeelsem aga esialgu range vormiga autor. Selle juures on lugejal kohe aru saada, et tegemist on tugevalt isamaalise autoriga. Sege, et isamaluule lõi retseptsioonile sooda pinnase
Pärast Krossi surma hakatakse välja andma ka temanimelist kirjandusauhinda. Alguses tundub see veider (esimese auhinna saab A. Kaalep). Krossi kohta on ka päris palju Eesti tingimustes väga palju kirjutatud. Teda on korduvalt esitatud Nobeli preemia laureaadiks. 1958 Söerikastaja – luule 1964 Kivist viiulid – luule 1966 Lauljad lavavööridel – luule 1969 Vihm teeb toredaid asju – luule – viimane uudiskogu – Ajaloo huvi ja peegeldamine on luules alles, kuid selle peegeldamise sügavam sisu oleks nagu muutunud. Ajalugu ei tähedan ilmtingimata enam viidet tulevikku, vaid muutub intiimsemaks ja autobiograafilisemaks. On oluline, et ajaloopeegeldustesse tuleb ka Eesti teema. Ta hakkab siis ka mingil moel läbi jutustama Eesti kultuuriloosse puutuvaid asju ja tegelasi. 1971 Voog ja kolmpii
annaabi.ee 
