võõramaised. Vanem generatsioon pidas taolist muusikat kõlvatuks ja ei hakanudki seda aksepteerima. ,,Tuleb aeg, kus nad su maha lõhuvad või sinu peale oma kasuhimulisi reklaamisilte kleebivad." Ma kipun arvama et selline on iga vaatamisväärsuse saatus, olgu see siis ajalooline või modernne. Materjaalne huvi on liialt üle hingelisest väärtusest. Kui mõjuvõimsamatele kord antakse luba, siis hakkab selliseid asju juhtuma. Praegu tunduvad sellised mõtted utoopilistena, kuid selline saab olema reaalsus. ,,Kord võisin ma teda õhtu läbi silmitseda..." Stepihunt ei olnud palju endasuguseid näinud, sest muidu oleks ta elu ka muretum olnud. Kontserdil ta nägu ühte samasugust Stepihunti, kes tundus isegi veel rohkem endassetõmbununa. Ta võis praktiliselt oma peegelpilti näha seal, kuid tal ei tekkinud üleüldse mingit tunnet, nagu oleks Stepihundiks olemises midagi halba. Talle tundus see huvitav ja haruldane.
välisriikide, eeskätt NSV Liidu ja teiste Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide rünnaku eest kosmoses asuvate tuumarelva kanda suutvate ballistiliste rakettide tõrjesüsteemi rajamise abil. 1984 loodi Ameerika Ühendriikide kaitseministeeriumi juurde Strateegilise Kaitse Algatuse Organisatsioon (Strategic Defense Initiative Organization, SDIO), mille ülesandeks sai programmi juhtimine ning järelevalve. Kuna programmi eesmärgid ja meetodid tundusid utoopilistena, siis hakkasid massikommunikatsioonivahendid seda varsti George Lucase filmisaaga ("Tähtede sõda") järgi kutsuma "Tähesõdade programmiks". 1987 jõudis Ameerika Füüsikaühing (American Physics Society) järeldusele, et sellise globaalse kaitsekilbi loomine nagu "tähesõdades" nõutud, oli tolle aja tehnoloogia juures mitte üksnes võimatu, vaid ka et kulub veel vähemalt kümme aastat, et aru saadagi, kas see üldse on teostatav.
Universes and the Deep Laws of the Cosmo"(2011, USA). Samuti mõned artiklid tuntud teadusajakirjadest ning kasutusele tuleb ka NASA andmebaas. Õpilastöö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ja anda ülevaade faktidest, mis tõestavad erinevaid teooriaid või lükkavad neid ümber. Teema valik olenes suuresti põnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid
Sama palju kui on lugejaid, nii palju võib olla ka erinevaid arusaamu ja tõlgendamisi. Platoni tähtsus tänapäeval seisneb ehk selles, et tema oli üldse üks esimesi arvestatavamaid filosoofe. Ta tõi ühiskonnast välja probleeme (mitte ainult ühiskonnaalaseid), arutles nende üle ning pakkus välja omapoolse arusaama, kuigi tänapäeval võivad need tunduda ebareaalsete või utoopilistena. Tema ühiskonnakäsitlust nimetatakse mõnede teadlaste poolt ka filosoofiliseks utoopiaks. Platonilt on paljud hilisemad mõtlejad ja filosoofid saanud ideid ja otseseid mõjutusi. Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab. Ajaloost st teistelt mõtlejatelt võetakse üle teatud hulk mõtteid (just sellele persoonile huvipakkuvaid mõtteid) ja neid oma mõtetega sünteesides saadakse uus õpetus. Näiteks itaalia
liikuda loomulikkuse suunas kujunes 18. saj lõpupoole romantilise liikumise lipukirjaks. Rousseau pidas moraalselt kõige terviklikumaks lihtrahvast, kelle side loodusega oli kõige vahetum. Kritiseeris aristokraatiat, kelle jõudeelu ja luksus oli tema hinnangul nende pahede peapõhjus. Teises essees jõudis autor järeldusele, et ebavõrdsus tekkis koos omamiskirega ja et ühiskond on seda kinnitav leping. Rousseau demokraatlikud ja sotsialistlikud ideed olid oma ajast ees ja paistsid utoopilistena, kuid neist said tuge ja indu revolutsioonilised demokraadid ja romantikud. Tähelepanu väärib ka traktaat ,,Emile", mis on kasvatusmoraalist. Rousseau taunib kasvatusmeetoteid, mis suruvad noore inimese jäikadesse raamidesse. Rousseau ei tunnista usku ega usuõpetust nende endi pärast, viad headuse ja õilsuse lätetena. Lisaks kirjeldab ta sugupoolte erinevusi, mis on loodusest määratud. Postmodernism (lad post- 'pärast, järel' kesklad modernus 'nüüdisaegne, uudne') 1960-
annaabi.ee 
