Samamoodi kulukas on ka võimalus polaaraladelt jääkamakaid kõrbetesse transportida. Lihavõttesaare näide tõestab, et inimkond ON võimeline oma ressursid TÄIELIKULT ära kulutama. Jääb üle vaid loota, et kasvav keskkonnateadlikkus suudab päästa, mis veel päästa annab. Kuid - korvamatu kahju elukeskkonnale on juba praegu tekitatud. Esialgu õnnestub ehk edasise kahju vähendamine ja kunagi ka ehk kahjustamise lõppemine, kuid täiesti utoopilisena näib juba tekitatud kahju heastamine. Rahvaarv kasvab kõige kiiremini arengumaades, ehk siis just seal, kus see kõige vähem soovitud on. Arenenud maades on pigem juba probleemiks sündimuse langus. Siin kerkib üles rahvastiku ümberpaigutumise võimalus. On ilmselt selge, et arenenud maad suhtuvad sellesse negatiivselt. Praeguste tingimuste jätkumine või halvenemine toob endaga kaasa rahvaste rände ja tõenäoliselt ka sõjad. Tuleviku sõjad ei ole ehk võimuiha tekitatud, vaid
Selline olukord loob vajaduse teadmusorganisatsioonide järele. Samas mõjub Eestile tema väiksus- pole väga suurt konkurentsi ja see pärsib organisatsioonide pingutustahet. Rohkem on teadmusjuhtimise ilminguid märgata Eesti hariduspoliitikas. Eesti majanduse konkurentsivõime ja tulevikuväljavaadetest 2003. aastal võib lähemalt lugeda siit: Minule isiklikult tundub selline teadmusjuhtimist viljelev organisatsioon päris utoopilisena, kuna oma suhteliselt pika elu jooksul ei ole ma veel teadmusjuhtimist kohanud üheski oma töökohas. Ka minu praegused tööandjad ei tea paraku midagi teadmusjuhtimisest. Kirjeldus sellest, kuidas töötajaid kaastakse kogu firma tegvustesse ja neid väärtustakse igati, kõlab kui ilus muinasjutt. Võimalik, et selliseid organisatsioone siiski on Eestis, aga ma ei usu et kuigi palju. Kuna õpin Avatud Ülikoolis, siis olen mingil määral kursis ka Eesti hariduseluga. Minu
On vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi). Küsitav on nende andmete õigsus, sest arvud näivad utoopilisena. Apollos müüdavad Ingliskeelsed ajakirjad on nt 25 Beautiful Homes, Allure, Air International, BBC Top Gear, Burda Style, Elle; venekeelsed on Atelje, Burda, Lena kreativ, Esquire, Forbes (RUS), Gala Biografia (RUS); soomekeelsed on Anna (FIN), Kauneimmat Käsityöt, Tekniikan Maailma ja Maalla; saksakeelsed aga Bravo (GER), Bauen, Gartenidee, Geo Special (GER) ja Häuser. 20 Nädalakirjad Kuukirjad Kvartalikirja 2-3x aastas
laineenergiast elektrienergiaks, ja me suudame selliste masinatega täita 500 km Atlandi ookeani rannikust. See tähendaks, et me saame kätte 25% teoreetilisest maksimumist. See teeks 4 kWh inimese kohta päevas. Teen siin jällegi tahtlikult üsna ekstreemseid eeldusi, et rohelise energia panust võimendada – ma arvan, et paljudele lugejatele tundub mõte täita pool Atlandi ookeaniga piirnevast rannikust lainete neelajatega üsna utoopilisena. Kuidas me teame, mis on Maa või Kuu sees? • Kuidas me teeme vahet puidust ja puidu imitatsioonist tehtud seinal? Me koputame seina, st paneme selle võnkuma ja kuulatame. Et teada saada, kas tegemist on tühja või täis bensiinitünniga, pole vaja korki lahti keerata. Aitab koputusest tünni seinale ja on selge, millega tegu. • Kõrvaloleval pildil on näha, et maavärina epitsentris moodustuvad lained ei jõua igal pool Maa teisele küljele
See on pigem tõsimeelne romaan . Ka tulevad siin inimese ja ühiskonnas suhted, inimese ja looduse suhted, inimese enda suhted, enda tunnetamine, kuidas temas tulevad vajadusel esile varjatud võimed- võime ikka ja jälle olla inimene. Igaljuhul kangelane teeb läbi kõlbelise saavutuse.RC jääb inimeseks ja isegi õpib ja omandab midagi seal saarel!Saab asjadele teise pilgu ja võib need panna kahtluse alla. Defoe narratiiv on ühtlasi utoopia. See on omamoodi utoopiline teos, kus utoopilisena on kujutatud seda inimeseks jäämise protsessi, mida teiste sõnadega saame nim valgustuslikuks humanismiks. Raamatu dramaatilise liini loob see seiklus. Tal pole seal saarel ka nii tohutult seiklusi. Võitlus ebausuga (on ka valgustuslik suund)- see kutsub ülesse ratsionaalsetele hoiakutele ja lahenduste leidmisele. Üsna pikalt jutustatakse sellest, kuidas RC kuuleb mingid sahinat pöösastes ja ebausklikuna näeb seal mingeid sarvi jne. Arvab, et pöösas on saatan, kuid on sokk
annaabi.ee 
