Leiti väärikaid tegevusi: Kreko Pürenee poolsaarel ja Balti riigid, sest puudus riik ja tugevad vastased. Ristisõja tulemused või tagajärjed: 1)Eesmärk jäi saavutamata. Pühamaa ja Jeruusalemm jäid moslemite valdustesse. Ida ja Lääne kirik ei ühinenud. 2)Ristisõjas oli vastamisi 3 tsivilisatsiooni. Moslemi ühiskond, Lääne tsivilisatsioon. 3)Islami maailm hakkas konsolideeruma. 4)Kõige rohkem võitsid Itaalia kaubariigid, hakkas Itaalia õitseaeg. 5)Euroopas kasvas usuvaimustus käsikäes usu sallimatusega. Hakati juute vihkama, sest nad olid rikkad, targad ja võtsid vahelt, sellep. Ka tänapäeval neid vihatakse, sest nad on targad noh. Juute vihatakse ka sellep. Et nende käsul hukati Jeesus Kristus. *Hakkasid laialt levima, eriti rikkurite hulgas idamaised luksuskaubad, eriti vürtsid. *Idamaade eeskujul muutusid kombed peenemaks, hakati ennast rohkem pesema, lauanõusid rohkem kasutama, kahvel nt. *Hakati kasvatama Idamaised kultuure.
Euroopa areng oli kiire, arenes põllumajandus, hariti ülesse uusi maid, tekkisid linnad, enenes kaubandus ja käsitöö, Lääne-Euroopas kujunes täielikult välja feodaalkord, poliitiline killustatus asendus mitmel pool kuningavõimuga, Lääne-Euroopa muutus võimsaks ja agressiivseks, võeti vastu ristiusk, hakkab arenema linnakultuur. Jutustusteema: keisri ja paavsti vastasseis ning keisrivõimu langus. Ristisõjad (1096-1270) Paavstivõimu tugevnemisega kasvas usuvaimustus ja sooviti vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas. Ajendiks oli Bütsantsi keisri palve Rooma paavstile appi moslemitte vastu tulla. (1071 said Bütsantsi väed hävitavalt lüüa türklastelt seldzukkidelt ja kaotasid suure osa Väike-Aasiast. Taheti maad juurde saada. Taheti Väike-Aasia tagasi saada türklaste käest. Ristisõdade põhjused ja tulemused. Jutustamine: Ristisõjad Paastivõimu suurenemisega suurenes ka usuline vaimustus.
"Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste Rikkalikult kaunistatud Oleviste kirik oli nüüd üldiselt valmis. Kirikus asetses 25 altarit. Algas luterlik reformatsioon, mis Tallinnas lähtus samast Oleviste kirikust. Uus usuliikumine haaras rahvahulki ja pani neid tegutsema oma endise usundi, selle esindajate ja sümbolite vastu. Hulkade usuvaimustus muutus hävitavaks jõuks, mis arenes pildirüüsteks. 15. septembril 1524. a. hävis Oleviste kirikus selle tagajärjel kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Eks siin olnud osa inimlikul kadedusel ja ürgsel hävitamisinnul. Väliselt kirik ei kannatanud. Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed
keisrilt kõik õigused ära, pmt lindprii, ja siis ta läkski paavsti juurde vabandust paluma) 5. Nimeta ristisõdade põhjusi: majanduslikud, poliitilised ja religioossed. Religioonne: Paavstivõimu tõusuga koos kasvas usuline vaimustus.See avaldas muuhulgas ka soovi vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas uskmatute ehk moslemite käest. 1096. Kuulutas paavst Urbanus II Kristuse haua vabastamiseks välja püha sõja ja vallandas nii esimese ristisõja. Usuvaimustus Majanduslik: tõi Veneetsiale ja Genuale pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu Poliitiline:)))))) 6. Ristisõdade tuntud väejuhid (2), ristisõdade riigid, tulemus Egiptuse sultan Saladin ja inglise kuningas Richard Lõvisüda. Jeruusalemma kuningriik, Tripolise kuningriik, Antiookia vürtskond, Väike-Armeenia kuningriik, Edessa krahvkond, Küprose kuningriik Ristisõjad ei andnud loodetud tulemust, kuid need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut
lahkunud . 1099. 4. Juuli hommikul algas tormijooks ja pärast lõunat see vallutati. Eesmärk oli saavutatud. Mitmed uhked rüütlid, sealhulgas ka Godefroi de Bouillon tagasi ei pöördunud. Ta suri Jeruusalemmas ja maeti Kristuse oletatava haua lähedale. II ristisõda 1147-1149 Ristisõdijate saavutatud edu ja alad ei püsinud kaua. 1144. Oli juba Mossuli valitseja Zenki vallutanud Edessa krahvkonna. Jällegi ärkas usuvaimustus. Nüüd kihutas rahvast üles Bernard Clairvaux´st. Tema üleskutsele vastati pea kogu Euroopas. Isegi 2 valitsejat Saksa keiser Konrad III ja Prantsusmaa kuningas Louis VII tõttasid appi. Louis VII (Ludvig) tahtis lunastada oma raske patu. Nimelt olid tema sõjamehed süüdanud kiriku. Louis VII toetas ka paavst Eugen III lubades pattude andestamist ja tulu. Ristisõdijatega liitusid ka naised. Näiteks Eleonore Prantsuse kuninganna. Sõjavaimustus levis ka Saksamaal
normanni päritolu hertsog Villim pani aluse tugeva keskvõimuga kuningriigile Inglismaal. 1096-1270.a- ristisõjad pühale maale, ühtekokku peeti 8 ristisõda, millest edukaks võiks pidada ainult esimest. Põhjused: 1. Islami maailma tugevnemine 2. Paavsti võimu tugevnemine-''Püha sõda'' st. Katseid vabastada püha maa kus Jeesus sündis ja tegutses islamiusuliste käest. 3. Keskaja massi liikumine milles said kokku usuvaimustus ja võimuiha. 4. Oli tekkinud suur hulk maata ja tegevuseta rüütleid Euroopas. Lubadused: · kes läheb sõtta uskmatute vastu saab patud andeks · vabastatakse võlgadest ristisõjas oleku ajaks · pere ja vara kiriku kaitsel alla kuni mees ristirõjas · kes langes, pidi saama kohe paradiisi 1096-1099.a- Esimene ristisõda pühale maale , toimus kahes järgus: a) lihtrahva ristiretk
annaabi.ee 
