usuvad, et meie ise peame igas olukorras otsustama, mis on õige ja väär, lähtudes oma südametunnistusest. · Siinkohal aga kohe esimene asi oleks see, et kõik inimesed on ju erinevad, seega ka moraalinormid ja südametunnistused on erinevad. Kõiki ei saa üheselt võtta. On kaht tüüpi teodeontoloogilist eetikat: intuitsionism ja detsiosinism. Esimesed usuvad, et me peame igas olukorras küsima nõu oma südametunnistuselt, teised, keda kutsutakse ka eksistentsialistideks, ususvad, et mingit moraalselt õiget vastust polegi olemas, kuni meie ise ei otsusta, mis on õige ja mis on väär. Selle määrab otsus. Sellisel seisukohal oli eksistentsialist J-P Sartre. Teodeontoloogiline eetika väljendub näiteks Durhami piiskopi Joseph Butleri kuulsates moraalijutlustes: Kui ükskõik milline lihtne aus mees enne mingi teo ettevõtmist endalt küsib: kas see, mis mul on kavas, on õige või väär?[...] Ma ei kahtle mitte kõige vähematki, et see küsimus saab
seadustele, et nad oleksid sõnakuulekad. Ainult kõrgem võim saab langetada otsuseid, mis on seotud riigi ja sellel territooriumil elavate inimestega. Selleks on piiratud grupp inimesi, kes tegelevad kogu poliitiliste tegevustega. Ettevõtted, koolid ja perekonnad on mittepoliitilised ehk ei kuulu otseselt poliitika alla. Poliitikud peavad ellu viima kõrgema võimu poolt koostatud seadusi, samal ajal ignoreerides tähtsaid globaalmõjusid. Poliitikas eelistatakse inimesi, kes ususvad sellesse olemasolevasse poliitikasse ja kes ei taha kõike seda muuta. Poliitikud on enamasti õelad ja manipuleerivad inimesed, kes mõtlevad vaid iseendale. See juhtub, kui inimesele omistatakse liiga suur võim ja ta pole sellega harjunud. Avalikke asju on vaja eelkõige selleks, et inimestel oleks hea elu ja et nad teaksid, mis toimub poliitikas. Avalikud institutsioonid on näiteks politsei ja riigikoolid, mille eest vastutab riik.
Pärijaks on tavaliselt vanem poeg, kes on võitnud usalduse ja tema ülesandeks on toetada ema, õdesi-vendi, isa teisi naisi ja teisi lapsi. Aafrika rahvas elab väikestes talu elamutes. Seal elab mees, tema naine ja lapsed. Peres kasvatab imiku ülesse ema või imiku vanaema ja naised kannavad oma lapsi seljas. Aafrika riikides sünnitavad noored väga varakult, seega on Aafrikas suur Hiv- nakkuse levik umbes 25 protsenti noortest sureb enne, kui nad jõuavad saada 30. Inimesed ususvad elu peale surma, et inimesed, kes surevad, et nende hinged on endiselt elavata seas. Baskid Baskid on laulurahvas ja väga kergejalgsed tantsijad. Neil on laulud igaks elujuhtumiks. Baskid armastavad raskusi. Baskid on väga konservatiivsed. Kuni kaasajani oli ennekuulmatu, et bask ei abiellu baskiga. Noormees riskis pärandusest ilmajäämisega isegi teisest baski külast pärit tüdrukuga abielludes. Pärast laulatust
Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida. Leemet oli poiss kes elas Metsas koos oma õe ja emaga. Algul nende elukohaks oli küla, kuna isa tahtsis sinna minna. Kui Leemet oli aastaseks saanud, siis ema kolis tagasi külla peale isa surma. Tema parimaks sõbraks oli Pärtel kellega ta veetis palju aega koos. Külas elas
naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja mõjutavad ühiskonda rohkem kui vaikiv enamus
T tunneb segaseisuslaste vastu vähem huvi, kuna ta ise on aadlik. ,,Surm" siin on ühe segaseisuslase kuju. Avenir peategelane. Siin üritab T kujutada paralleelselt mitme seisuse esindajaid. Ta kujutab seda, kuidas käituvad vene inimesed enne surma. Enam-vähem käituvad kõikide seisuste esindajad sarnaselt. Ei käituta ükskõikselt. Kasutatakse kainet mõistust, mõeldakse tavalistele asjadele. Surmad on asjalikud. T ei rõhuta kunagi, et need talupojad ususvad Jumalat, kuna T vaidleb vastu vene slavofiilidele ja teiseks ei pidanud T end usklikuks inimeseks. T väidab, et ta ei tea, mis teispoolsuses on ta on agnostik, ta eitas teispoolsuse tunnetamise võimalust. ,,Küti 5 kirjades" on aga üks tekst, kus on kujutatud usklikkust. Segaseisuslast kujutatakse äärmiselt sümpaatse inimesega, kes peab tüüpilist haigust tuberkuloosi. Enne surma ei pöördu ta Jumala
annaabi.ee 
