Lõbustamiseks olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport- Lihaste keha hinati peasama kõrgelt, kui teravat vaimu või poliitisilt rdukust. Sportisid aristokraadid ja alasti. Staadioni jasinna juurde kuuluvaid pesu- ja riietusruume nim. gümnaasioniks. Seal hakkasid oma õpetusi jagama õpetlased noortele, ning nii sai mõni gümnaasion tähtsaks haridurkeskuseks. Spordi juurde kuulus ka võistlus, mis peeti emanasti mõne usupidustuse käigus, peaaegu igas linnriigis. Ajajooksil kerkisid esile mõned kohalikud võistlused ja said suurema kõlapinna, tähtsaim oli olümpiamängud. Nendele iga nelja aasta tagant Zeusi auks peetud pidustustele kogunes võistlejaid kreekast ja kolooniatest(hellenid sh . makedoonlased. Barbarid, naised mitte).Võistlusprogrammis: jooksidistantsid, maadlus, rusikavoitlus, kahe viimase kombineeritud, viievõistlus(jooks, oda, kettas, kohalt kaugus ja maadlus), ning nelja hobukaariku võidusõit
Orkestra näiteplats. Lavakonstruktsioon skeene. Tähtis koht oli ka muusikal. Näitlejad mehed. Maskid. Komöödiad ja tragöödiad. Näitemängudes linnriigile olulised teemad. Sport lihaselist keha hinnati tarkuse ja poliitilise eduga samaväärselt. aristokraatide igapäevane tegevusala sportisid alasti spordiväljakud ja seal juures olevad riietusruumid - gümnaasion (alastioleku koht) mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, oda, ketas, hoota kaugus, maadlus), neljahobusekaarikute võidusõit (võistleja oli kaariku omanik, mitte sõitja) prestiizseim staadionijooks, 192m, mis oli ka pikkusühikuks olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relvi kanda ja sinnapääsu relvaga takistada
vormiks olid kodused pidusöögid ehk sümpoosionid. Need olid meeste omavahelised koosviibimised, naised neist tavaliselt osa ei võtnud (v.a. hetäärid*). Aristokraadid, keda kannustas konkurentsivaim ja kes püüdlesid täiuslikkusele igas vallas, kandsid pidevalt hoolt ka enda kehalise arendamise eest. Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala; sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid). Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kombineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks
Sümpoosionitel tehti tähtsaid poliitilisis plaane ja sölmiti vastastikkuseid kokkuleppeid, vaieldi moraali-, usu- ja filosoofiaprobleemide üle, kanti ette vastloodud luule- ja proosateoseid. Sport Ilusat treenitud keha hinati Kreekas väga körgelt. Nii sai sprdist aristokraatide igapäevane tegevusala. Kreeklased sportisid alasti. Seetöttu nimetati spordiväljakut ning pesemis- ja riietusruume gümnaasioniks (alastioleku koht). Enamati lülitati vöistlused ühe vöi teise usupidustuse programmi. Aja jooksul kerkisid möned rohkem esile ning muutusid ülekreekaliseks. Tähtsaim neist on olümpiamängud iga nelaj aasta tagant Zeusi auks peetud pidustused. Osalesid hellenid, barbaritel ja naistel oli see keelatud. Vöistlusprogrammis oli: jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus (jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit. Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte
Neid teenindasid orjad ning kohale olid kutsutud pillimängijad ja tantsijannad. Naised selles ei osalenud. Sport Ilusat lihases keha hinnati sama palju kui teravat vaimu või poliitilist edukust ning spordist sai igapäevane tegevusala. Sporditi alasti. Väljakut nimetati gümnaasioniks. Lisaks trennile jagasid seal õpetlased noortele tarkust ning mõnedest gümnaasionitest said nii ka hariduskeskused. Tavaliselt lülitati võistlused mingisuguse usupidustuse programmi ning neid peeti peaaegu kõigis polistes. Kuulsaim neist oli Zeusi auks korraldatud Olümpiamängud. Osalesid ainult hellenid; samuti ei lubatud naisi. Põhilised alad olid maadlus, jooksudistantsid, rusikavõitlus, viievõitlus ja hobusekaarikute võidusõit. Kõik prestiizsemaks peeti lühijooksu staadionijooksu. Kehtestati ka olümpiarahu, mis tähendas, et ei tohtinud relvi kanda ja relva jõul kellegi sisse pääsu takistada
teinud. Oluliseks vaba aja veetmise vormiks olid kodused pidusöögid ehk sümpoosionid. Need olid meeste omavahelised koosviibimised, naised neist tavaliselt osa ei võtnud (v.a. hetäärid*). Püüeldes täiuslikkusele igas vallas, kandsid aristokraadid pidevalt hoolt ka enda kehalise arendamise eest. Spordist sai aristokraatide igapäevane tegevusala, sporditi gümnaasionides (spordiväljak + sinna juurde kuuluvad pesemis- ja riietusruumid). Spordivõistlusi hakati algselt pidama mõne usupidustuse raames, tähtsamateks võistlusteks kujunesid Olümpias peajumal Zeusi auks peetud olümpiamängud. Need toimusid iga 4 aasta tagant, sinna kogunesid võistlejad nii Kreekast kui kolooniatest. Võisteldi jooksudes, maadluses, rusikavõitluses, kahe viimase kom- bineeritud võitluses ehk pankrationis, viievõistluses (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maad- lus) ning neljahobusekaarikute võidusõidus. Lisaks spordile tegeleti olümpiamängudel ka jumalatele ohver-
annaabi.ee 
