T 4) Kreeka ehituses kasutati tihti mingite mõõtude saamiseks mooduli põhimõtet.T 5) Enamikku kuulsatest kreeka skulptuuridest tunneme rooma aja koopiate põhjal.T 6) Kreeka maalikunstist kirjutatakse enamasti vaasimaalide põhjal. T 7) Peamiseks allikaks etruski kultuuri ja kunsti tundmaõppimiseks on nende hauad.T 8) Etruski kunstist võtsid roomlased üle pronksivalu oskuse.T 9) Enamik rooma jumalaid on üle võetud alistatud rahvaste usundeist.?T 10) Rooma tähtsaimaks uuendusi võimaldavaks ehitusmaterjaliks sai lubjast ja kruusast betoon.T 2.Joonista ja nimeta kreeka samba kapiteelide 3 stiili!/6/ 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kouros-alasti noormehe kuju 2) Karüatiid-lage hoidev, kandev naisekuju 3) Kanoope-inimpeakujulise korgiga urnid 4) Akvedukt-veejuhe 5) Termid-saunakompleksid 6) Basiilika-äri-ja kohtuhoone 4.Nimeta!/10/ 1) Nn. Lõvide värava tähtis ehituslik võte
16. ROOMA ARHITEKTUURI SÜSTEEM 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Samm-sammult alistasid nad pea kogu vahemere piirkonna. Sellal kui roomlased sõdisid vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist, eriti tähtsad oli kreeka jumalad, kellele andsid nad küll oma nimed. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne, hinnati praktilisust ja riigi teenimist. Kreeka mõju oli ka kunstis väga tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid.
• Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikseid kujutisi (Rhodose koloss(37m, pronksikuju Helios)) • Pergamoni altar kujutatud jumalate ja gigantite vaheline lahing, • Milos Venus klassikaline pidulikuline rahu (????? mv ei saanud aru sellest Rooma arhitektuuri süsteem: • Kreeka kultuurist oli mõjutatud etruskid, kes olid roomlaste hulka sulandunud. • Enamik rooma jumalaid oli üle võtnud alistatud rahvaste usundeist (nt: Juno Heraga) • Võeti kasutusele lubjamört, mis võimaldas teha kaari, võlve ja kupleid. • Silindervõlv üksteise taha ehitatud kaarte rida, millega saab katta 4nurkset ruumi, sama kehtib ka ristvõlvil • Tähtsamad ehitised koosnesid betoonist ja tellistest (odav, tugev) • Hakati ehitama korralike teid, sildu üle jõgede, vee juhtmeid mis toestusid orgudele
koplisse pääsevaist vasikaist, J. Krossi debüütkogu "Söerikastaja" ja Ellen Niidu"Maa on täis leidmist", mis tõid kaasa kurioosse poleemika vabavärsi sobivusest nõukogude kirjandusse. Sel taustal tuli aastatel 19621967 kirjandusse uus, nn. kassetipõlvkond, mida nõnda nimetati pappkarpides mitmekaupa välja antud esikkogude järgi. Kassetipõlvkonna tuumiku moodustasid tänaseni täies loomejõus kirjanikud: esimestes luulekogudes lapsemeelne maailmaavastaja Paul-Eerik Rummo, ida usundeist ja loodusest inspiratsiooni saanud Jaan Kaplinski, rahvalik ja laulupärane, eelkõige aga isamaalik Hando Runnel, loodusluulega alustanud ja hilisem urbaniseerunud maastike kujutaja Viivi Luik, end kandilise maapoisina esitlenud Mats Traat ja I. Laabani kõrval teine järjekindel sürrealist Andres Ehin. Nende loomingus on tajutav sisuline avardumine ja vastuvõtlikkus maailmakultuurile, juurdumine ühtaegu nii eesti luule varasemas traditsioonis kui ka innustumine modernismist ja vormiline
Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom?
Kreeka peajumalat Zeusi võib kõrvutada Amon- Raga Egiptuse panteonist ning Anuga Mesopotaamia panteonist. Arvan, et kõrvutused osutuvad täpsemaks Egiptuse panteoniga, kuna seal on jumalad samuti omavahel suguluses- Amon- Ra oli isa ning tema pojad Osirisel ja Sethil ei olnud kõige paremad suhted, Zeusi vennad Poseidon ja Hades olid ka jumalad, kes ei saanud koos ühes kohas valitseda. 2.Leida Demeteri ja Persephone looga sarnaseid müüte Idamaade usundeist. Pärsia usundist võib tuua näiteks Zarathustra õpetuse hea ja kurja võitlus Ahuramazda ja Angra Mainju vahel- Demeteri ja Persephone loos lubab Zeus Persephone ema teadmata naiseks oma vennale Hadesele- allmaa jumalale- Võib kõrvutada hea ja kurja vaheliseks võitluseks. Mõlemal puhul võidab lõpuks hea. 3.Vorrelda Kreeka ja Egiptuse religioosseid kombetalitusi ja pidustusi. Kuidas kajastub neid ühiskonna erinev iseloom?
entiteetide olemasolusse. On olemas religioosset konteksti pakkuv müüt Veevalaja ajastu saabumise müüt; detsembris saabub kosmiline nihe, millega seoses oodatakse muutust. New Age oodati uut ajastut (enda kohta seda nimetust enam ei kasutata). Vaimse enesearengu müüt põhineb evolutsiooniteoorial, on rikastatud erinevate usuliste ideedega. Müüt võib tekstis esineda ka implitsiitsel kujul. Usulised ideed on Ida usundeist leitud (hindude usundist ja budismist võeti ideed, mis evolutsiooniteooriaga sobisid) kristlik heideti kõrvale. Inimene loob oma arengukeskkonna mõtete, ideede ja tegudega + eelmistes eludes tehtuga. Avastades jumalikkus endas, on võimalik jumalikustuda. Monistlik jumalakujutlus Jumal kui kõiksuse allikas, millest kõik välja voolab ja lõpuks tagasi voolab. Jumal on pigem jõud, energia. Kõiksuse energia. Jumala ja loodu vahel pole olemuslikku erinevust.
6. Rooma kunst 8. saj eKr ühinesid seitsmel künkal asunud külad Rooma linnriigiks. Legendidest lähtuv ajalugu väidab, et Rooma linna asutas 753 e.Kr Romulus. 6. saj lõpul e.Kr kehtestati Roomas vabariik. Samm-sammult hakkas see alistama ümberkaudseid linnu ja rahvaid. Sellel kui roomlased sõdisid, vallutas hellenistlik kultuur Rooma. Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Enamik rooma jumalaid oli üle võetud alistatud rahvaste usundeist. Rooma vabariigi ajal oli roomlaste elulaad lihtne. Vaimset kultuuri, nt filosoofiat ja kirjandust, arendati kreeklasi jäljendades ja tihti ka kreeklaste poolt. Visuaalses kunstis oli kreeklaste mõju samuti tugev. Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevamini ja varem avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuseltvõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone kaari, võlve ja kupleid
annaabi.ee 
