*kreeka poliste valitsemis korras:1.aristokraatia-võim aristokraatide käes.2.demokraatia-rahvas ise valis endale valitsejad.3.türannia-valitses türann ebaseaduslikult võimule tulnud valitseja ja kukutati kiiresti.**Vana-kreeka religioon-*jumalad inimese sarnased(antropomorfsed)*jumalad käsutasid ja kehastasid loodusjõude.*suhtlevad jjumalatega templites*oraakel- ennustamise koht*jumalatega suhtlemis viisid:1.usupidustused(dionüüsia ja olümpia).2.müsteerium-salajane usukultus(orpheuse müsteerium).*surmajärgsusu polnud tähtis.
Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja
Osa kreeka kultuurist Haridusele oli rõhk. Suur osa Oli range disipliin. Ei olnud oli kreeka kultuurist. eriti Sparta pärituolu kultuuri tegemisele. relvajõud Mereliit. Oli tähtsal kohal Tugevus tugines maaväele. laevastik. Religioon Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend. Nendest sündisid veel Zeus, Hades, Poseidon, Hera, Demeter ja Hestia (kodukoha jumalanna). Kreeka mütoloogias tõstetakse esile 12 jumala ehk kaksteist
Apolloni oraakel Delfis Jumalatega suhtlemise viisid · Usupidustused, mille eesmärgiks oli kinnitada nii usku kui isamaa-armastust, st et nad olid religioossed ja riiklikud. Tuntuimad olid märtsis toimuvad dionüüsiad pidustused veinijumal Dionysose auks ning ülekreekalised olümpiamängud · Müsteeriumid olid Vana-Kreeka salajane usukultus. Ametlik religioon, mis oli pööratud näoga maise elu poole ja ei pakkunud peale surma midagi, peale kurva oleskelu Hadese riigis (vt õpik lk.127), lakkas 6.-5.saj.eKr rahuldamast osa rahvast. Tekkisid õpetused, mis rääkisid hinge surematusest ning taaskehastumisest. Müsteeriumide ideeline alus oli õpetus hingede hauatagusest saatusest ning müsitilised (salapärased) rituaalid
Nende kahe riigi vahel on palju erinevusi geograafilise asendi ning kliima tõttu. Skulpuure ning ehitisi tehti erinevatest materjalidest. Egiptusest tehti kiviskulptuure, kuid kliima tõttu ei säilinud Mesopotaamias kivist skulptuurid ning Mesopotaamia tehti neid hoopis graniidiga või liivakiviga. Arhitektuuris Mesopotaamias kasutati telliseid, mis omavahel ühendati. Egiptuses kiviplokid paigutati lihtsalt väga täpselt üksteise peale või kõrvale. Riikidevaheline usukultus oli ka täiesti erinev. Egiptlased uskusid surmatagusesse ellu surnukehasid säilitati ning hingede elu hauakambrites tehti võimalikult mugavamaks. Mesopotaamias oli põletusmatus inimese keha ei hoiustatud. Tänu Egiptuse isoleeritusele säilus kultuuri rangus ning omapära. Kultuuri areng oli pidevalt püsiv ning väliseid mõjutajaid ei olnud. Mesopotaamias oli kõik hoopis vastupidi. Ainuke sarnasus, mis kajastub nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses on rikkuse küllus.
vahendiks. Need olid korporatiivsed, teaduslikke kraade andvad institutsioonid, mille lektorid pidasid loenguid, distsiplineerisid ja eksamineerisid üliõpilasi. _ 1300. aastaks oli Euroopa äratuntavalt kultuuriline tervik. Seda võib kirjeldada mitmel viisil, kuid tema mõnedeks ühisteks kultuurilisteks palgejoonteks on pühaku, nimed, mündid, ürikud ja hariduselu. Hiliskeskaja saabudes olid Euroopa nimed ja usukultus ühtsemad kui iial varem. Valitsejad vermisid üle terve Euroopa münte ja toetusid oma kantseleikirjutajate abile. Euroopa bürokraatidel oli ühine kõrgeim hariduspagas. See ongi Euroopa euroopastumine. _ XII peatükk Euroopa poliitiline sotsioloogia pärast ekspansiooni Euroopa kristluse muutunud ilme * Kristlike laevastike ülemvõimu saavutamine meredel oli üheks kõrgkeskaja iseloomulikuks jooneks
enamasti pärinevad senaatorid kõige vanematest ja rikkamatest perekondadest, sest neil on keelatud tegeleda kaubanduslike aladega. Istungid toimuvad kuurias, kuid vüib pidada ka pühistetud paikades, nt templis. Need on publikule keelatud.senati arvamus on kohustuseks: senatus consultus. Senati volitusteks on kontrollida magistraatide tegevust, hääletada sõjavögede värbamise, valvata rooma rahva hüvede üle ja jälgib et säiliks usukultus ning juhib välispoliitikat. Keisririigi ajal- senatorite arv 600 juures, ametisse nim imperaator, kes valib nad endiste magistraatide hulgast. Keiser samut ijuhatab istungeid ja koosolekuid. nyydsest senat valib magistrate(keiser esitab kandidaadid), valib keisrit, senatus consultusel seaduse jüud, otsustamisõigus õigusalastes valdkondades. Tegelikkuses senati autoriteet kahaneb. Hilisemas keisririigi pole senat enam muud kui linnanõukogu.
annaabi.ee 
