Sellist Karolingide kultuurilist arengut nimetatakse Karolingide renessanssiks. Kuna Lääne-Euroopas langes linnaelu, käis alla ka kaubandus. Kujunes feodaalkord ja pärisorjus, talupojad muudeti sunnismaiseks. Feodaalsuhted muutsid ühiskonna liikmed ebavõrdseks ja tekkis feodaalne hierarhia. Suured sõjad ja vallutused põhjustasid ühiskonnaelu langust ja inimestele kannatust. Linnad muutusid kaubandus- ja käsitöö keskustest usukeskusteks ning üha tähtsamale kohale riigis tõusis usk ja vaimulikud. Olenemata kultuuri arengust toimus varakeskaegses Euroopa ühiskonnas siiski langus, sest peamisteks ühiskonnaelu rollitäitjateks on eelkõige valitsemine ja riigikorraldus, mis sellel ajal Euroopas ühiskonna arengule kaasa ei aidanud. Liis Umbleja 10b
Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (linn oli ümber). Nii lossid kui ka linnad olid kindlustamata. Oli suhteliselt rahumeelne kultuur. Pühaks peeti selles kultuuris härgi ja naisi. Kultuur arenes täiesti iseseisvalt. See kultuur lõppes u 1500 eKr (hiidlaine purustasid lossid). Mükeene kultuur oli algselt mandri Kreekas aga peale 1500 eKr liikus see ka Kreeta saarele.
Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid aastatel 300 900 pKr kõrgkultuuri. Neil oli olemas oma kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkisid linnad. Inimese ohverdati aeg-ajalt templites. Kultuur hävis 9.sajandil, hiljem asteegid taastasid selle osaliselt. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale oma asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochitlan (praegune Mexico). Nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usukeskus Teotihuacan, kus asusid päikesepüramiidid ja kuupüramiidid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid inimese, keda nad said sõjakäikudelt. See oli sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerikas läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inkade linnasid oli Machu Pichu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4.sajandil pKr. Asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil Hispaanlaste poolt.
Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse tekkisid esimesed riigid. Maajad elasid Kesk-Ameerikas Yucatani poolsaarel. Nemad lõid 300-900 aastat pkr kõrgkultuuri. Neil oli olemas kiri piltkirja näol. Riiki juhtisid preestrid ja kuningad. Astmikpüramiidide ümber tekkis linn. Ohverdati inimesi aeg ajalt ( templites ). Kultuur hävis 9. sajandil, hiljem suutsid asteegid selle osaliselt taastada. Asteegid rajasid Mehhiko kiltmaale asula. Selle riigi pealinnaks oli Tenochtitlan ( praegune Mexico 9. nende usukeskusteks olid püramiidid. Pealinna lähedal asus usulinn Teotihhacan, kus asusid päikesepüramiid ja kuupüramiid. Asteekide arvates loodi kuu ja päike seal linnas. Asteegid ohverdasid ka inimesi, kelle nad said sõjakäikudelt. See oligi sõdade põhjuseks. Lõuna-Ameerika läänerannikul elasid inkad. Üks tuntumaid inka linnu oli Machu Piduu. Pealinnaks oli Cuzco. Nazca kõrbejoonistused on tehtud umbes 4. sajandit pkr. asteekide ja inkade riik hävis 16. sajandil hispaanlaste poolt Pilet 16.
Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut. 1) Pronksiaeg 2. Aastatuhat eKr 2) Klassikaline kreeka 5-4. Saj eKr tipp 3) Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad. Substraat, ürgne Vahemere kultuur C,atal Hüyük jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas) Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli. Austati härga. Pronksiaeg Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos. Austatud jumalaid pole
annaabi.ee 
