Inglise reformatsioon kulges pigemini üle kivide ja kändude ning esialgu sugugi mitte nii hoogsalt kui näiteks Saksamaal. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Paradoksaalne, aga tõsi seda tiitlit on kandnud kõik hilisemad inglise protestantlikud valitsejad kuni tänase päevani välja. leidis esmalt reformatsiooni suhtes kriitiline olnud kuningas Inglismaal Henry VIII selles võimaluse oma poliitiliste plaanide teostamiseks. Kuna katoliku kirik keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas valitseja 1534 end paavstist sõltumatu Inglismaa Kiriku peaks. Hiljem on anglikaani kirik kõikunud protestantluse ja
kirikusse. See ütlus viitab tõsiasjale, et kuigi anglikaani kirikus viidi läbi usupuhastus, säilis liturgias ja kiriku välises korralduses ometigi palju katoliiklusest. Inglise reformatsioon kulges aeglaselt. Algselt polnudki tollasel kuningal Henry VIII (1509-1547) mingit kavatsust Lutheri õpetust vastu võtta. Vastupidi, usuküsimustest huvitatud monarh kirjutas koguni raamatukese Lutheri sakramendikäsitluse vastu, millega pälvis paavsti heakskiidu ja tiitli: Usukaitsja. Kui aga kuningas Henry VIII ei saanud paavstilt luba oma abielu lahutada, hakkasid puhuma teised tuuled. Kuningas lõi Roomast lahku ja kuulutas enda Inglise kiriku peaks. Viidi läbi mõningased reformid mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit. Lõplikult pääses reformatsioon Inglise kirikus võidule alles Henry tütre, kuninganna Elisabeth I (1558-1603) valitsemisajal Puritanism
· Riietuti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene luteri usulahk- kalvinism · Levis prantsusmaale-hugenotid · Inglismaale-puritaanid · Sotimaale- presbüterlased Reformatsioon Inglismaal · Algatajaks kuningas Henry VIII (1509-47) · Soovis lahutada abikaasa Aragoni Katariinast · Kokku 6 abikaasat- vt lk 231(NB faktiviga) · Oli algul suur reformatsiooni vastane · Pälvis paavstilt usukaitsja tiitli · 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta
Kalvinistlikud kogudused jälgisid üsna tähelepanelikult, milline on inimeste kodune elu ja kuidas nendest normidest kinni peetakse (hästi tugev sotsiaalne kontroll koguduse liikmete üle). Anglikaani kirik Kolmas reformatsiooniga seotud uus kirik tekkis Inglismaal. Seal tekkis anglikaani kirik. See on pigem seotud kuningas Henry VIII eraeluprobleemidega. Kui Luther oma ideedega välja tuli, siis Henry VIII pooldas paavsti ja paavst andis talle ka usukaitsja aunimetuse, kuid mõne aja pärast sai Henry VIII paavsti üks suurimaid vastaseid. See oli tingitud tema isiklikust elust. Ta tahtis lahutada oma abielu, aga abielulahutus katolikus kirikus oli praktiliselt võimatu, lubatud ainult paavsti loal. Paavst seda luba talle ei andnud. Tahtis lahutada, sest tema esimene naine oli sünnitanud Henryle ainult tütre, aga ta soovis ka troonipärijat poja näol ning lisaks sellele oli naine temast mõnevõrra vanem
Vaatamate karmidele elukorraldustele rajati ülikool ja korraldati vanade ja haigete eest hoolitsemine. Zwingli ja Calvini poolehoidjad ühinesid peagi ühtseks kirikuks. Nende õpetus levis üle kogu Euroopa. Sotimaal nimetasid selle kiriku liikmed end presbüterlasteks. Inglise kalvinistid nimetasid end puritaanideks ja prantsuse kalvinistid hugenottideks. Inglismaal oldi algul reformatsiooni vastu ja Henry VIII teenis isegi paavstilt usukaitsja tiitli, kui oli esinenud Lutherit hukkamõistva kõnega. Kui aga paavst keeldus kuninga järjekordset abielu lahutamast, kuulutas Henry VIII end 1534. aastal Inglise kiriku peaks. Nii tekkis anglikaani kirik. Kloostrite tegevus lõpetati ja 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Inglise usu-uuendus sai aga tõsise tagasilöögi Maria Tudori valiitsemisajal, kui ta püüdis taastada sidet paavsti ja katoliiklusega. Lõplikult võitis usupuhastuse Inglismaal Elisabeth I
kui ka läänepoolsele naabersaarele Iirimaale, kus tuli jagada võimu iirlastest suurmaaomanikega, kes korraldasid jätkuvat vastupanu sõltumatuse kaitseks. Henry VIII ja reformatsioon Inglismaal Inglise reformatsiooni keskseks tegelaskujuks sai kuningas Henry VIII [150947]. Usupuhastuse vallandudes ei läinud Henry VIII sellega kaasa, kirjutades veel 1521. aastal Lutheri-vastase kirja seitsme sakramendi kaitseks, pälvides paavstilt usukaitsja (defensor fidei) tunnustava tiitli. Reformatsiooni eestvedajaks sattus kuningas täiesti isiklikel põhjustel. Pärast vanema venna Arthuri varajast surma abiellus Henry VIII leseks jäänud vennanaise, Aragoni printsessi Katariinaga. Vana Testamendi kohaselt (3Ms. 20) pidi selline abielu jääma lastetuks ning hoolimata paavstilt saadud eriloast, luges Henry oma abielu ikkagi patuseks, kuna troonipärijat ei sündinud ning viiest tütrestki jäi ellu vaid üks
annaabi.ee 
