KESKAEG 5-13 SAJAND Greogooriuse koraal Mitme sajandi jooksul eksteeris lääne suur hulk erinevaid liturgia tüüpe, oma erinevate tekstide ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti. Rooma reaalne tähtsus kasvas algelisekt alates paavst Greogoorius I-st. Greogoorius korraldas usuasju terves riigis. Aktiivne poliitilises ja majanduslikus elus. ajas kloostreid, usuteemalisi kirikuid. Uuendas läänekiriku liturgiat, mis aegamisi levis kogu euroopas. Laulmisega Greogoorius üldiselt teotud ei olnud. Ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste. Greogooriuse laul on rooma katolikukiriku: 1. ühe häälne 2.ladina keelne 3.saatetu LITURGILNE LAUL: Kujunes välja 7-8 sajand. Laulda võib pksikvaimulik, lauljate grupp või terve koor.
maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju. Suuremat osa oma jumalatest kuutasid roomlased Kreeka panteoni jumalate sarnastena. Kreeka ajaloolase Polybiose (II saj eKr) HINNANG RELIGIOONI TÄHTSUSELE ROOMA RIIGIS Rooma riigi suurim eelis teistega võrreldes seisneb minu meelest selles , kuidas nad usuasju korraldavad. Mulle näib, et see, mida teisal peetakse etteheidet väärivaks , hoiab Roomas riigiasju koos. Pean siin silmas jumalate kartmist, mis on roomlastel nii eraelus kui ka ühistes riigiasjades tõstetud sellise määrani, et rohkem polegi võimalik karta. Paljudele näib see imekspandav, kuid mina arvan, et seda tehakse rahvahulga heaks. Kui riik koosneks tarkadest meestest, siis poleks see tarvilik. Ent kui iga rahvas on kergemeelne ja täis keelatud himusid, arutut raevu ning
Vana-Rooma aristokraatia Nuumen- vägi või jõud, mis oli jumalates, elusolendites või loodusobjektides Vana-Rooma usundis Panteon- kõigi jumalate tempel antiikajal Patriits- Vana-Rooma aristokraat, tähtsa suguvõsa liige Patroon- rikas ja mõjukas Vana-Rooma kodanik, kes võttis mõne vaese kodaniku oma kaitse alla; kliendi isand Pontifeks- Vana-Roomas kõrgema preestrite kollegiumi liige; preester Pontifex maximus- Vana-Rooma ülempreester, kes korraldas riigi usuasju Populus Romanus- kõik Rooma riigi kodanikud. Algselt ainult patriitsid, pärast Rooma kuninga Servius Tulliuse reforme 6.saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega
Kirikuriigi sünd. K. Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal (741-768) tihenesid Frangi valitsejate sidemed paavstidega. Sõlmiti kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini frankide kuningaks. 12 VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas Rooma piiskopi religioosset ja poliitilist tähtsust. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa). Gregorius Suur. Korraldas usuasju, tegeles poliitika ja majandusega, korraldas roomlaste suhteid langobardidega ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Oli kõrge autoriteet. Paavstide autoriteeti tõstis nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippini annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas kirikukünnise (kümnendik sissetulekust kirikule) Frangi riigi lagunemine ja Lääne-Euroopa killustatus tõid kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Kirikukorraldus
28) magistraat - 29) messias Kristus, 30) metseen - riigiametnik, salvitu, kultuurisponsor, 31) nobiliteet kitsas perekondade ring, kes 32) ortodoksne usulisest teguviisist juhtis riiki, kinnipidamine. 33) Patroon isand, kes rentis oma maad kliendile 34) pontifeks Maximus kõrgeim usuasju korraldav ametnik, 35) Patriits rikas Rooma kodanik, 36) Plebei - vaesem Rooma kodanik, 37) preetor - õigusemõistja, 38) rahvatribuun 10 tk, kaitsesid lihtrahva huve 39) ratsanikud ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega
Veel olid Vesta neitsid, kelle kohustus oli säilitada neitsilikkust. Olulisim preestrite kolleegium Roomas oli Pontifexid sillaehitajad, nimetus tuli ühe teooria järgi ülekantud tähenduses (vaimne sild jumalate ja inimeste vahel), teise teooria järgi olid nad algselt seotud sildade kaitsevaimudega. Pontifexid kontrollisid teiste kolleegiumite tegevust, pontifekside eesotsas seisis Pontifex Maximus e suurim pontifeks, ta valiti ametisse terveks eluks ning oli Rooma riigi kõige kõrgem usuasju korraldav isik. Keisririigi ajajärgul võttis Pontifex Maximuse ameti ja tiitli üle keiser, see kestis kuni Constantinuseni. Kultus seisi loomade ja taimede ohverdamises ning palvetes. Enim ohverdati veretuid ohvreid talupojad nt põllu- ja aedvilja saagist mingi osa ning viljast valmistatud toitusid, samuti ohverdati mett, õli, veini jmt. Vereohvritena toodi praktiliselt kõiki koduloomi ja alates 2saj eKr on teada ka suitsuohvrite toomine
annaabi.ee 
