Rääk kasvatavad täisid, Leemet lõikab külavanem Johannesel tagumiku küljest ära, hullumeelne vanaisa lendab inimluudest tiibadega. Romaanis rõhutatakse inimeste tihedat seotust loomadega, olulisimad tunduvad rästikud, kes on inimestele ussikeele selgeks õpetanud ning keda peetakse inimeste võrdseteks kaaslatseks. Samuti on oluline roll karudel, kes ainsana peale rästikute mõistavad inimestele ka ussikeeles vastata. Eriti on karusid samastatud meestega, kuna metsanaistes tekitavad karud kirge ning meeste äraolekul lubatakse karusid sängigi. Erilist sümpaatiat karu vastu tunneb Salme, kes Mõmmiga ka abiellub. Ometi kaob karude kirg tüdrukute vastu sama kiiresti kui tekib ning juba leitakse uus, ka selle näol võib tõmmata paralleele meestega. 5 Teose üheks sügavamaks probleemiks on kultuuri ning traditsioonilise elulaadi hääbumine,
Ta oli range ja õpetas nii, et Leemetil valutas keel sellest väänamisest. Ema Linda palus, et ta ei oleks nii karm, kuid onu Vootele tahtis teda õpetada ja arvas, et Leemetist saab kunagi hea ussisõnade oskaja ja et Leemet saab lapsi ja arendab seda keel ja see keel ei sure välja. Niisiis õpis Leemet oma onu käest päris hästi ära, sõbrunes ühe maoga, keda ta siili käest päästit. Selle mao nimi on Intsu. Ta rääkis Intsuga ussikeeles ja sai veel targemaks. Tema sõber Pärtel oskas ka natuke seda keelt. Leemeti vanaisal olid mürgihambad. Ta oli viimane, kellel na dolid. Sõdade ajal kartsid kõik raudmehed Leemeti vanaisa hammaste pärast ja ta võistles. Kuid teda visati oimetuks kiviheitemasinaga, lõigati ta jalad ja visati vette. Onu Vootle eoli ainus, kes teadis väga hästi ussisõnu ja oli kuningausside hea sõber. Raudmehed olid nende vaenlased ja nemad tapsid Leemti vanaisa.
palju parem organismile.Siiski nad ei heida kellegile miskit ette ja lasevad teistel rahumeelselt elada.Igapäevselt tegelevad nad täide kasvatusega,nendesse suhtuvad nad kui oma lastesse ja tresseerivad neid. inimahvid räägivad ka putukatega ussikeeles aga kurvastavd et tänapäebal ei osata puktukate ussikeelt,et nende esivanemd olevat seda keelt. Inimahvid aretavad kitsesuuruse täi,kes on väga loll.Leemet aga läheb koos sõpraega selle sama olendiga jalutama.Elukas kukub järve,seda näeb pealt Ürgas.
Üks tüdruk küsis, kas see on tõsi, et ussikuninga krooni ärasööja hakkab mõistma lindude keelt. Mingit lindude keelt pole olemas, vaidles L, on aimult ussisõnad, aga teda ei usutud. Ta hoiatas, et ussikuningas tapab kallalekippuja ruttu ära, pole mõtet proovida ja mingit imevõimet tapja ka ei saa. Leemet töötaski koos teistega põllul ja sõi leiba. Ta ei tundnud end õnnelikuna, ta oli seal M ja tema poja pärast. Tollest pidi saama inimene, sõber, kellega rääkida ussikeeles. Sündiski terase pilguga poiss, kes sai nimeks Toomas. 31.peatükk Kõik jumaldasid Toomast nagu kõrgestisündinut. See aupaklikkus rüütlivõsu oli äärmiselt tobe ja Leemet käitus lapsega vabalt. Peagi aga ootas jälle ees raske kevadtöö. Mehed arutasid, milline hobusesitt on parim ja kuidas seda ära tunda. Ühte tüdrukut, Katariinat, nõelas rästik. Tüdruk karjus appi. Salvaja oli Ints. Ta ütles, et muidu poleks ta Leemetiga kokku saanud
saada. Et, rohkem kasu saada külalt ajasid mungad ja Johannes sellist möga, et rüütlilaps oli nii armas, et jumal tahtis teda kohe enda juurde ja rahavs seda muidugi uskus, Magdaleena surma mõisteti kui see, et ta eksis jumala käsu vastu võttes pagana ehk Leemeti majja. Kui Leemetit tema põletamis matustele tassiti rääkis ta veel viiamsed sõnad Pärtliga ja küsis, et ta ju teab, et kõik see jutt mida mungad ja Johannes ajavad on pask- seda ütles ta muidugi ussikeeles ja peale väikest vahet milles Leemet juba arvas, et Peetrusel on unuenud see keel vastas ta kuid inimkeeles, et kuna tänapäevaa maailmas usutakse usun mina ka. Kuid kui lõkke keskele oli Leemet paigaldatus ja valmis oldi tema põletamiseks lendas platsi vanaisa hirmutdaes padama suure hulga inimesi, Leemetile lausus ta kiirelt, et kaugelt nähes arvas, et siin on Leemet on surnud ja siin tehakse tema surma